Home Blog

Uus Renault Clio üllatab kütusekuluga: kuni 1000 kilomeetrit paagitäiega ja hind Eestis alla 30 000 euro

0
Uue kuuenda põlvkonna Renault Clio esiosa. Foto: Alexander Migl / Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0

Eesti autokauplustesse on jõudnud kuuenda põlvkonna Renault Clio, mis pakub varasemast julgemat disaini, moodsat tehnoloogiat ja ökonoomset hübriidmootorit. Kõige tähelepanuväärsem on 160-hobujõuline täishübriid, mille ametlik keskmine kütusekulu algab vaid 3,9 liitrist 100 kilomeetri kohta. Tootja lubab, et ühe paagitäiega saab läbida kuni 1000 kilomeetrit. Uut Cliot saab Eestis osta nii bensiinimootori kui ka hübriidajamiga.

Renault Clio on olnud Euroopa üks populaarsemaid väikeautosid juba üle 35 aasta. Alates esimese põlvkonna turuletulekust 1990. aastal on maailmas müüdud üle 17 miljoni Clio.

Kuuenda põlvkonna mudeliga soovib Renault pakkuda väikest autot, mille mugavus ja tehnoloogia konkureerivad juba suurema klassi sõidukitega.

Kuni 1000 kilomeetrit ühe tankimisega

Uue Clio suurimaks tehniliseks uuenduseks on 160-hobujõuline E-Tech täishübriid, mis ühendab 1,8-liitrise bensiinimootori elektrilise jõuülekandega.

Erinevalt pistikhübriidist ei pea seda autot laadimispunkti ühendama.

Aku saab energiat sõidu ajal, sealhulgas aeglustamisel ja pidurdamisel. Auto otsustab automaatselt, millal kasutada elektrimootorit ja millal bensiinimootorit.

Renault’ andmetel suudab Clio linnas ja äärelinnas liikuda elektrirežiimil kuni 80 protsenti sõiduajast, sõltuvalt sõidutingimustest ja aku laetustasemest.

Ametlik WLTP-kütusekulu jääb vahemikku 3,9–4,1 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Täis, 39-liitrise kütusepaagiga ulatub hübriidi arvestuslik sõiduulatus kuni 1000 kilomeetrini.

Tegelik sõiduulatus sõltub siiski kiirusest, ilmast, teekonnast ja sõidustiilist.

Väike auto, kuid kiirendus on üllatavalt hea

Kuigi Renault rõhutab eelkõige kütusesäästu, ei ole uus Clio hübriid sugugi aeglane.

160-hobujõuline versioon kiirendab nullist sajani 8,3 sekundiga.

Tippkiirus on 180 km/h ning jõud kantakse esiratastele automaatkäigukasti kaudu.

Soodsam alternatiiv on 115-hobujõuline TCe bensiinimootor, mida saab valida nii manuaal- kui ka automaatkäigukastiga.

Bensiinimootoriga versiooni ametlik keskmine kütusekulu on sõltuvalt käigukastist ligikaudu 5,0–5,3 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Salong meenutab juba kallima klassi autot

Uus Clio on võrreldes eelkäijaga kasvanud.

Auto pikkus on nüüd 4116 millimeetrit ning teljevahe 2591 millimeetrit.

Viiekohalises salongis on kasutatud uusi materjale ja kahe ekraaniga armatuurlauda.

Kõrgematel varustustasemetel asuvad juhi ees kaks 10-tollist ekraani, millest üks kuvab sõiduki näidikuid ning teine juhib multimeediasüsteemi.

Renault’ openR Link süsteem kasutab Google’i teenuseid, sealhulgas Google Mapsi ja Google Assistanti.

See võimaldab juhil näiteks otsida sihtkohti, juhtida häälkäsklustega teatud funktsioone ning kasutada erinevaid rakendusi.

Samas on Renault jätnud alles ka füüsilised kliimaseadme nupud, mis võivad sõidu ajal olla mugavamad kui ainult puuteekraani kasutamine.

 

 

Turvalisusele pööratakse rohkem tähelepanu

Uue Clio varustusse võib sõltuvalt versioonist kuuluda kuni 29 erinevat juhiabisüsteemi.

Nende hulgas on automaatne hädapidurdus, sõiduraja hoidmise abi, kohanduv püsikiirusehoidik ja juhi tähelepanu jälgimine.

Lisavarustuses on saadaval ka 360-kraadine kaamerasüsteem, mis muudab parkimise kitsastes kohtades lihtsamaks.

Kõik juhiabid ei kuulu siiski baasmudeli standardvarustusse.

Eesti proovisõit tõi välja ka mõned puudused

Eesti autoajakirjanikud on uut Cliot juba kohalikel teedel katsetanud.

Liikleja.ee augustis avaldatud proovisõidus mõõdeti hübriidi kütusekuluks valdavalt maanteesõidul ligikaudu 4,2 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Positiivsena tõsteti esile auto juhitavust, täpset roolitunnetust ja ökonoomsust.

Samas leiti, et kiiremal sõidul võib hübriidajami bensiinimootor muutuda lärmakaks ning automaatkäigukasti reaktsioon ei ole alati kõige sujuvam.

Ka 18-tolliste velgedega varustatud auto võib Eesti ebatasastel teedel tunduda jäigem, kui väiksema veljega versioon.

See näitab, et hoolimata uuest tehnoloogiast tasub enne ostmist kindlasti proovisõit teha.

Kui palju uus Renault Clio Eestis maksab?

Renault’ Eesti mudelikataloogis on kuuenda põlvkonna Clio hinnaks märgitud alates 20 390 eurost.

Eesti hinnakirjas on välja toodud ka järgmised varustustasemed:

  • Clio techno TCe 115 manuaal – 22 190 eurot
  • Clio techno TCe 115 automaat – 24 090 eurot
  • Clio esprit Alpine E-Tech 160 täishübriid – 28 590 eurot

Hinnad pärinevad avaldatud hinnakirjast. Renault’ veebilehel esitatud 20 390-eurone alghind oli seotud ka tähtajalise sooduspakkumisega, mistõttu tuleb selle praegust kehtivust esindusest kontrollida.

Uued Clio mudelid on Eesti müügivalikus ning autosid pakuvad muu hulgas kohalikud Renault’ esindused.

Uus Clio võib pakkuda huvi eelkõige neile, kes soovivad ökonoomset ja kaasaegset autot, kuid ei taha sõltuda elektriauto laadimisvõimalustest. Vähem kui 30 000 euro eest pakutav täishübriid ühendab väikese kütusekulu, automaatkäigukasti ja tänapäevased juhiabisüsteemid.

Viis ELi riiki tahavad hakata migrante Aafrikasse saatma – Euroopa rändepoliitikat ootab suur muutus

0
Rwanda pealinn Kigali, kuhu Euroopa riigid kavandavad rajada tagasisaatmiskeskuse. Arhiivifoto.

Euroopa Liidus valmistatakse ette sammu, mis võib põhjalikult muuta senist rändepoliitikat. Saksamaa, Austria, Taani, Holland ja Kreeka soovivad rajada Aafrikasse Rwandasse keskuse, kuhu saaks saata inimesi, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud ja kellel puudub õigus Euroopa Liitu jääda. Esimesed üleviimised võivad toimuda juba järgmisel aastal, kuid plaan on tekitanud terava vaidluse nii poliitikute kui ka inimõigusorganisatsioonide seas.

Esmaspäeval, 16. novembril kogunesid viie Euroopa riigi esindajad Austria pealinnas Viinis toimunud rändekonverentsile, kus teatati ametlikult läbirääkimiste alustamisest Rwanda valitsusega.

Austria kantsleri Christian Stockeri sõnul on eesmärk jõuda kiiresti kokkuleppeni, mis võimaldaks esimesed inimesed Rwandasse saata 2027. aastal.

Miks soovitakse inimesi just Rwandasse saata?

Euroopa Liidu üks suuremaid probleeme on olnud inimeste tagasisaatmine pärast seda, kui nende varjupaigataotlus on tagasi lükatud.

Mõnel juhul ei võta päritoluriik oma kodanikke vastu. Teinekord puuduvad inimestel vajalikud dokumendid või tekivad muud takistused.

AFP andmetel saadetakse Euroopa Liidus tegelikult tagasi vähem kui 30 protsenti inimestest, kellele on tehtud lahkumiskorraldus.

Viis riiki soovivad olukorda muuta, luues väljapoole Euroopa Liitu niinimetatud tagasisaatmiskeskuse.

Sellisesse keskusse saaks suunata inimesi, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, kuid keda pole võimalik otse päritoluriiki tagasi saata.

Rwanda on väljendanud valmisolekut neid inimesi vastu võtta ning aidata neil vajadusel riiki elama asuda.

Esialgu räägitakse umbes sajast inimesest

Kuigi algatus puudutab viit Euroopa riiki, ei plaanita esialgu suuremahulist väljasaatmisprogrammi.

Diplomaatiliste allikate teatel soovitakse projekti katsetada ligikaudu saja inimesega. See tähendaks umbes 20 inimese saatmist igast osalevast riigist.

Esimene keskus peaks olema avatud asutus, kus inimesed saaksid liikuda ning kasutada erinevaid teenuseid.

Rwandasse saabunutel oleks võimalik taotleda seal elamisluba, osaleda kohanemisprogrammides ning otsida võimalusi töötamiseks.

Samuti võiksid nad soovi korral naasta oma päritoluriiki, kui see muutub võimalikuks.

Täpne korraldus, rahastamine ja inimeste õigused ei ole veel lõplikult kokku lepitud.

Oluline on rõhutada, et esialgne projekt puudutaks täiskasvanuid, kelle varjupaigamenetlus on lõppenud või kelle suhtes kehtib täidetav lahkumisotsus, mitte kõiki Euroopasse saabuvaid varjupaigataotlejaid.

Taani peaminister peab plaani läbimurdeks

Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Viinis avalikustatud algatust oluliseks muutuseks Euroopa rändepoliitikas.

Tema hinnangul peab Euroopa suutma tagada, et inimesed, kellel puudub õigus riigis viibida, ka tegelikult lahkuksid.

Sarnast seisukohta väljendas Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt, kelle sõnul võivad kolmandates riikides asuvad keskused pakkuda lahendust olukorras, kus päritoluriigid ei tee inimeste tagasivõtmisel koostööd.

Algatuse toetajad loodavad, et senisest tõhusam tagasisaatmine vähendaks ebaseaduslikku sisserännet ning inimsmugeldajate tegevust.

Euroopa Komisjon on samuti väljendanud algatuse suhtes toetavat hoiakut, kuid keskuse rajamine ja tegevus peavad vastama Euroopa Liidu ning rahvusvahelise õiguse nõuetele.

Inimõigusorganisatsioonid hoiatavad tõsiste tagajärgede eest

Kõik ei pea kavandatavat lahendust õigeks.

Human Rights Watch on väljendanud muret Rwanda inimõiguste olukorra pärast.

Organisatsiooni hinnangul võib inimeste saatmine riiki, millega neil puudub varasem side, suurendada ohtu, et nad satuvad ebakindlatesse elutingimustesse või nende õigusi rikutakse.

Samuti on tõstatatud küsimus, kuidas tagatakse sõltumatu järelevalve, õigusabi ja kaitse võimaliku väärkohtlemise eest.

Inimõigusorganisatsioonid viitavad ka Rwanda valitsuse varasematele probleemidele opositsiooni ja kriitikute kohtlemisel.

Viie riigi valitsused kinnitavad seevastu, et uus süsteem peab järgima rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

Suurbritannia sarnane plaan kukkus varem läbi

Rwandasse inimeste saatmise idee ei ole Euroopas uus.

Suurbritannia sõlmis juba 2022. aastal Rwandaga kokkuleppe, mille järgi sooviti sinna saata osa Ühendkuningriiki saabunud varjupaigataotlejatest.

2023. aastal leidis Suurbritannia ülemkohus, et kavandatud süsteem ei olnud seaduslik, sest puudusid piisavad tagatised inimeste turvalisusele.

2024. aastal loobus Suurbritannia uus valitsus projektist.

Praegune viie ELi riigi plaan erineb varasemast Briti lahendusest, sest see keskendub inimestele, kellel on juba tehtud lahkumisotsus.

Sellegipoolest võib ka uus süsteem sattuda kohtuvaidluste keskmesse.

Kas sama kord võiks tulevikus laieneda ka Eestile?

Praegu Eesti nende viie riigi hulka ei kuulu.

Kuna Euroopa Liidu õigus võimaldab liikmesriikidel teatud tingimustel kolmandate riikidega tagasisaatmiskeskuste osas koostööd teha, võivad sarnased lahendused tulevikus huvi pakkuda ka teistele liikmesriikidele.

See ei tähenda siiski, et Eestis oleks praegu tehtud otsus inimesi Rwandasse saata.

Lõplikud tingimused sõltuvad Rwanda ja viie algatuses osaleva Euroopa riigi läbirääkimistest.

Kui kokkulepe saavutatakse ja süsteem läbib vajalikud õiguslikud kontrollid, võib 2027. aastast alata Euroopa rändepoliitikas uus etapp. Kas sellest kujuneb toimiv lahendus või järjekordne pikk kohtuvaidlus, selgub alles projekti rakendamisel.

Eesti ettevõtjate fond kaasas miljard eurot – üksainus kapitalikaasamine ületas kogu Baltikumi mulluse tulemuse

0

Eesti tehnoloogiaettevõtlusega seotud investeerimisfirma Plural on saavutanud erakordse tulemuse, kaasates investoritelt miljard eurot uut kapitali. Wise’i kaasasutaja Taavet Hinrikuse ja tehnoloogiaettevõtja Sten Tamkivi osalusel loodud firma tulemus on Balti riikide era- ja riskikapitalituru ajaloo suurim. Raha suunatakse Euroopa tehnoloogiaettevõtetesse, sealhulgas tehisintellekti, energeetika ja kaitsetööstuse arendamisse.

Esmaspäeval, 16. novembril avalikustatud tehing on märkimisväärne kogu Euroopa riskikapitaliturul.

Plural alustas tegevust 2022. aastal ning on vaid nelja aastaga kasvanud üheks Euroopa suuremaks varajase faasi tehnoloogiaettevõtete investoriks.

Uus miljardieurone kapitalikaasamine näitab, et rahvusvahelised suurinvestorid on valmis usaldama ka Eesti ettevõtlustaustaga investeerimismeeskondi.

Ühe tehinguga rohkem raha kui kogu Baltikumis mullu kokku

Kapitalikaasamise suurusest annab ettekujutuse võrdlus Balti riikide seniste tulemustega.

KPMG Balticsi ning Balti era- ja riskikapitali assotsiatsioonide andmetel kaasasid Eesti, Läti ja Leedu investeerimisfondid 2025. aastal kokku 749 miljonit eurot.

Sellest 247 miljonit eurot läks riskikapitalifondidele.

Plural suutis nüüd ühe kapitalikaasamisega koguda rohkem raha, kui kõik Balti investeerimisfondid eelmisel aastal kokku.

Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsiooni EstVCA hinnangul võib selline tulemus suurendada rahvusvaheliste investorite usaldust kogu piirkonna vastu.

EstVCA juhatuse esimehe Hendrik Reimandi sõnul annab miljardieurone fond märku, et Tallinnast on võimalik juhtida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist investeerimistegevust.

Kuhu miljard eurot investeeritakse?

Plural ei kavatse kogu raha paigutada ühte ettevõttesse ega ühte majandussektorisse.

Ligikaudu kaks kolmandikku kaasatud kapitalist suunatakse uutesse varajase arengufaasi tehnoloogiaettevõtetesse.

Ülejäänud kolmandik on mõeldud juba Plurali portfellis olevate ettevõtete edasise kasvu rahastamiseks.

Peamisteks investeerimisvaldkondadeks on tehisintellekti taristu, kaitsetööstus, energeetika, tervishoid ja muud kõrgtehnoloogilised lahendused.

Erinevalt paljudest traditsioonilistest idufirmainvestoritest keskendub Plural ettevõtetele, mille arendustöö võib nõuda märkimisväärseid rahasummasid juba enne esimese toote turule jõudmist.

Näiteks uute pooljuhtide, tuumasünteesitehnoloogia või kosmoseseadmete väljatöötamine võib olla oluliselt kallim kui tavapärase tarkvararakenduse loomine.

Investeeringuid on saanud ka Eesti kaitsetööstus

Plurali seniste investeeringute hulgas on mitu rahvusvaheliselt tuntud tehnoloogiaettevõtet.

Näiteks Helsing arendab tehisintellektil põhinevaid kaitsetehnoloogiaid, Proxima Fusion töötab tulevaste tuumasünteesilahenduste kallal ning The Exploration Company tegutseb kosmosetehnoloogia valdkonnas.

Eesti jaoks on eriti oluline Frankenburg Technologies, mis arendab kaitsetööstuse jaoks raketitehnoloogiat.

Ettevõte kuulub samuti Plurali investeerimisportfelli.

Plurali andmetel on tema portfelliettevõtted viimase 12 kuu jooksul kaasanud täiendavates rahastusvoorudes üle kolme miljardi euro.

See raha ei ole pärit üksnes Pluralilt, vaid hõlmab ka teiste investorite tehtud investeeringuid.

Eesti riiklik fondivalitseja osaleb samuti

Uue kapitalikaasamise juures on tähelepanuväärne ka Eesti riikliku fondivalitseja SmartCap osalemine.

SmartCapi andmetel on organisatsioon investeerinud Plurali teise fondi kümme miljonit eurot, kolmandasse fondi 15 miljonit ning olemasolevate portfelliettevõtete toetamiseks loodud võimaluste fondi veel kümme miljonit eurot.

SmartCapi juht Patrik Louko peab Plurali miljardieuroni ulatuvat kapitalikaasamist Eesti riskikapitalituru jaoks oluliseks saavutuseks.

Tema hinnangul aitab see tugevdada Tallinna positsiooni Euroopa tehnoloogiainvesteeringute keskuste seas.

Samas on oluline mõista, et miljard eurot ei ole Eesti riigieelarvesse laekunud raha ega toetus, mida ettevõtted saaksid automaatselt taotleda.

Tegemist on investorite kapitaliga, mille Plural paigutab valitud ettevõtetesse ärilise investeerimisotsuse alusel.

Miks võib sellest võita Eesti majandus?

Eesti on juba aastakümneid olnud tuntud rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete kasvulavana.

Skype’i, Wise’i ja teiste edukate ettevõtete kogemus on loonud põlvkonna ettevõtjaid, kes ei tegele enam ainult uute firmade asutamisega, vaid investeerivad ka järgmiste tehnoloogiaettevõtete arengusse.

Pluralil on kontorid Tallinnas, Londonis ja Pariisis ning ettevõtte investeerimismeeskonna hulka kuulub kuus partnerit.

EstVCA hinnangul võib suurte rahvusvaheliste fondide kohalolek aidata Eesti ettevõtetel saada kasvamiseks vajalikku kapitali, ilma et nad peaksid juba varajases arengufaasis oma tegevust välismaale viima.

Otsene kasu Eesti majandusele sõltub siiski sellest, millistesse ettevõtetesse investeeringud lõpuks jõuavad ning kui edukaks need kujunevad.

Riskikapitaliga kaasneb alati võimalus, et osa investeeringuid ei tasu end ära.

Plurali miljardieurone kapitalikaasamine on sellest hoolimata oluline verstapost. See näitab, et Eesti tehnoloogiaettevõtlusest välja kasvanud investorid suudavad konkureerida rahvusvahelisel kapitaliturul summadega, mis veel mõni aasta tagasi tundusid siinsele piirkonnale kättesaamatud.

Eesti võib Venemaa piiri juba 1. detsembril sulgeda – üle 2000 bussipileti on juba müüdud

0
Narva jõgi ning Eesti ja Venemaa piiril asuvad kindlused. Taamal Sõpruse sild. Arhiivifoto: KalervoK / Wikimedia Commons.

Eesti valmistub sulgema kõiki Venemaaga ühiseid maanteepiiripunkte ning see võib juba kahe nädala pärast tuua kaasa olulisi muudatusi tuhandete inimeste reisiplaanides. Bussifirmad peavad arvestama võimalusega lõpetada senised liinid Peterburi ja Moskvasse, samal ajal kui reisijad on detsembrikuus toimuvatele sõitudele pileteid juba ostnud. Valitsuse lõplikku otsust on oodata selle nädala reedel.

Teisipäeval, 17. novembril avaldatud andmetest selgub, et Eesti–Vene piiri võimalik sulgemine mõjutaks kõige otsesemalt bussireisijaid ning piiriäärseid ettevõtteid.

Siseminister Igor Taro on teinud ettepaneku sulgeda alates 1. detsembrist kõik Eesti ja Venemaa vahelised maanteepiiripunktid nii jalakäijatele kui ka sõidukitele.

Bussipileteid on müüdud juba tuhandetele reisidele

Üks suurimaid probleeme puudutab inimesi, kes on ostnud bussipileti detsembrisse või järgmise aasta algusesse.

Lux Expressi juhatuse liikme Ingmar Roosi sõnul oli ettevõttel alates 1. detsembrist toimuvatele reisidele müüdud juba veidi üle 2000 pileti.

Kui valitsus otsustab piiri sulgeda, tuleb ettevõttel nende reiside korraldamine ümber hinnata ning mõjutatud reisijatega ühendust võtta.

Roosi sõnul on Lux Express arvestanud piiri täieliku sulgemise võimalusega juba alates 2022. aastast, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas.

Seetõttu ei oleks piiride sulgemine ettevõttele ootamatu risk, kuigi reisijatele tähendaks see märkimisväärseid ebamugavusi.

Tallinna–Peterburi ja Tallinna–Moskva liinid on ohus

Olukord mõjutab ka bussifirmat Ecolines, mis korraldab praegu iga päev ühe reisi Tallinnast Peterburi ja ühe Moskvasse.

Ettevõtte juhatuse esimees Elis Kovaljov selgitas ERR-ile, et piiride sulgemine nõuaks kogu senise töökorralduse ülevaatamist.

Lisaks piletiraha tagastamisele tuleks ümber korraldada busside kasutamine, juhtide töö ning rahvusvaheline logistika.

Esmapilgul võiks lahendusena tunduda busside suunamine Venemaale Läti kaudu. Tegelikkuses pole see aga nii lihtne.

Rahvusvaheliseks bussiliikluseks on vaja kehtivaid liinilubasid ja vastavaid dokumente. Neid ei saa ühest riigist teise automaatselt üle kanda.

Lux Express ei plaani praeguse info kohaselt Venemaa suunalisi liine Läti kaudu ümber korraldada.

Miks Eesti soovib piiri sulgeda?

Piiri sulgemise ettepanek on seotud Eesti julgeolekuolukorraga.

Siseministeeriumi teatel järgnes otsus ettevalmistusi alustada 14. novembril Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systemsi vastu toimunud süütamiskatsele.

Eesti ametivõimud seostavad rünnakukatset Venemaa eriteenistustega.

Siseminister Igor Taro hinnangul aitaks piiri sulgemine vähendada julgeolekuriske ning piirata võimalusi, mida vaenulikud eriteenistused võivad inimeste piiriületamise kaudu ära kasutada.

Piirangute eesmärk on samuti vähendada sanktsioonidest kõrvalehoidmise riski.

Valitsus peab otsustama, kas sulgemine oleks ajutine või tähtajatu.

Venemaa piiri ületatakse järjest vähem

Värsked andmed näitavad, et Eesti ja Venemaa vaheline piiriületuste arv on juba märkimisväärselt vähenenud.

Enne koroonapandeemiat ja Ukraina sõda ületati Eesti–Vene piiri aastas ligikaudu neli kuni viis miljonit korda.

2023.aastal registreeriti 1,8 miljonit piiriületust, 2024. aastal 1,6 miljonit ja 2025. aastal 1,1 miljonit.

Tänavu on piiri ületatud ligikaudu 760 000 korral.

Kõige suurem osa ehk 447 000 piiriületust on toimunud Narvas. Luhamaal registreeriti ligikaudu 138 000 ja Koidulas 172 000 piiriületust.

Need arvud kajastavad mõlemas suunas toimunud piiriületusi, mitte erinevate inimeste arvu.

Kaubavedajate jaoks pole olukord sama keeruline

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretäri Ermo Perolaineni sõnul on Venemaale kaupu vedavate Eesti ettevõtete arv viimastel aastatel järsult vähenenud.

Kui enne sõda tegeles sellise transpordiga ligikaudu 500 ettevõtet, siis praeguseks on neid jäänud alla 50.

Suur osa allesjäänud vedajatest kasutab juba praegu Läti piiripunkte.

Seetõttu oleks Eesti piiri sulgemise mõju kaubaveole väiksem kui rahvusvahelisele bussiliiklusele.

Mida peaksid tegema inimesed, kellel on pilet juba ostetud?

Lux Expressi 16. novembril avaldatud teate kohaselt toimuvad kõik reisid praegu tavapärase graafiku järgi.

Kuna ametlikku sulgemisotsust pole veel tehtud, kehtivad piletite muutmisel ja tagastamisel praegused tavatingimused.

Kui valitsus otsustab piiri sulgeda, võtab Lux Express mõjutatud reisijatega ühendust e-posti teel.

Ettevõte soovitab jälgida ka rämpspostikausta, et oluline teavitus märkamata ei jääks.

Kõige olulisem kuupäev on nüüd 20. november, mil oodatakse valitsuse lõplikku otsust. Kui piiri sulgemine jõustub kavandatud kujul, võib 1. detsembrist lõppeda senine bussiliiklus Eesti ja Venemaa vahel ning paljudel reisijatel tuleb oma plaanid ümber teha.

VIDEO | Kruiisireis muutus õudusunenäoks: hiiglaslik tanker rammis sadamas seisnud reisilaeva

0
Päästeoperatsioon Mississippi jõel pärast tankeri Atlantic Asphalt kokkupõrget kruiisilaevaga American Heritage New Orleansis 13. novembril 2026. Foto: U.S. Coast Guard / Heartland District.

Ameerika Ühendriikides New Orleansis leidis reedel aset dramaatiline laevaõnnetus, mis oleks võinud lõppeda suure katastroofiga. Mississippi jõel sõitis hiiglaslik tanker otsa sadamakai ääres seisnud kruiisilaevale, mille pardal oli kokku 180 reisijat ja meeskonnaliiget. Kokkupõrke tagajärjel vajus reisilaev külili ning inimesed sattusid vette. Õnnetuse järel käivitati ulatuslik päästeoperatsioon, mille tulemust nimetas linnapea lausa imeks.

Õnnetus juhtus reedel, 13. novembril kohaliku aja järgi kella 12.30 paiku New Orleansi sadamas.

Asfaldi ja bituumeni transportimiseks mõeldud tanker Atlantic Asphalt kaldus oma liikumisteelt kõrvale ning sõitis külje pealt sisse jõekruiisilaevale American Heritage.

Kokkupõrke hetkel filmitud kaadrid on levinud kiiresti sotsiaalmeedias ja jõudnud mitmete rahvusvaheliste uudisteväljaannete vahendusel miljonite inimesteni.

Reisilaev oli alles mõni tund varem sadamasse jõudnud

New Orleansi sadama ametivõimude teatel oli American Heritage jõudnud sadamakai äärde ligikaudu kaks tundi enne õnnetust.

Reisijad olid alustanud laevalt lahkumist, kui nende poole liikus märksa suurem tanker.

Kohaliku telekanali WDSU avaldatud videost on näha, kuidas Atlantic Asphalt läheneb reisilaevale ning sõidab sellele suure jõuga külje pealt sisse.

Löök paiskas väiksema laeva paigast ning American Heritage hakkas ühele küljele kalduma. Järgnenud minutite jooksul tungis laeva vesi ning see vajus külili, jäädes suuremas osas vee alla.

Associated Pressi teatel sattus osa reisijatest ja meeskonnaliikmetest Mississippi jõkke.

CBS Newsile sündmust kirjeldanud pealtnägija Jamie Holford nägi inimesi kiirustamas laevalt maha. Kui alus ümber läks, püüdsid mõned pääseda üle piirete.

Pealtnägija võrdles avanenud vaatepilti Titanicu filmiga ning kirjeldas kokkupõrkega kaasnenud tugevat metalli purunemise heli.

Vees olnud inimesi tõttasid päästma ka läheduses viibinud laevad

Õnnetuspaigale saadeti USA rannavalve, New Orleansi politsei, sadamapolitsei, tuletõrje ja kiirabi.

Päästeoperatsioonis osalesid ka läheduses töötanud puksiirlaevade meeskonnad ning teised jõel viibinud inimesed, kes appi tõttasid.

New Orleansi sadamapolitsei juhi Melanie Montrolli sõnul suutis 87 reisijat ja meeskonnaliiget laevalt lahkuda enne selle ümberminekut.

Ülejäänud inimeste päästmiseks kulus tema hinnangul ligikaudu 30–45 minutit.

Päästetöid raskendas asjaolu, et osa inimestest oli sattunud otse Mississippi jõkke, kus vee temperatuur oli Associated Pressi andmetel umbes 19 kraadi.

Mitmed inimesed päästeti läheduses olnud veesõidukite abil ning toimetati kaldale, kus meditsiinitöötajad kontrollisid nende tervislikku seisundit.

Linnapea nimetas päästeoperatsiooni imeks

Esialgu oli õnnetuspaigal suur segadus ning ametivõimudel puudus täpne ülevaade sellest, kas kõik reisijad olid laevalt pääsenud.

Hiljem saabus aga rõõmustav teade.

New Orleansi linnapea Helena Moreno kinnitas reede pärastlõunal toimunud pressikonverentsil, et kõik reisilaeva pardal olnud inimesed on leitud ning ükski neist ei ole hukkunud.

Associated Pressi andmetel pääsesid eluga kõik 180 reisijat ja meeskonnaliiget.

Haiglasse viidi 32 inimest. Ametivõimude teatel ei olnud nende vigastused eluohtlikud.

Linnapea nimetas juhtunu tulemust imeks Mississippi jõel ning tänas päästjaid, kes suutsid väga lühikese ajaga nii suure hulga inimesi ohutusse kohta toimetada.

Ka Louisiana kuberner Jeff Landry tunnustas päästeoperatsioonis osalenud meeskondi.

Paljud reisijad kaotasid oma isiklikud asjad

Kuigi inimelud suudeti päästa, oli õnnetuse mõju reisijatele suur.

Paljude inimeste pagas ja isiklikud esemed jäid ümber läinud laeva. Associated Pressi teatel kaotasid reisijad muu hulgas telefone, isikut tõendavaid dokumente ja autovõtmeid.

See tekitas probleeme lähedastega ühenduse võtmisel ning koju naasmise korraldamisel.

Kruiisilaeva opereeriv ettevõte American Cruise Lines teatas, et aitab kannatanutel leida hotellimajutust ning hoolitseb nende esmaste vajaduste eest.

Ettevõte kinnitas ka, et teeb õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks koostööd USA rannavalve ja kohalike ametivõimudega.

Miks tanker reisilaevale otsa sõitis?

Üks olulisemaid küsimusi on praegu see, miks suure tankeri meeskond ei suutnud vältida sadamas seisnud reisilaeva.

Esialgsetel andmetel võis Atlantic Asphalt kaotada juhitavuse.

USA rannavalve kapten Melanie Burnham selgitas, et tegemist võis olla juhtimissüsteemiga seotud rikkega, kuid selle täpne olemus ei ole veel teada.

Laevade liikumist kajastavate andmete põhjal oli tanker vahetult enne õnnetust läbinud ühe keerulisema Mississippi jõe käänaku ning liikunud Crescent City Connectioni silla alt läbi.

Seejärel kaldus alus paremale ja põrkas kokku American Heritage’iga.

Õnnetuse põhjuste uurimisse kaasatakse ka USA riiklik transpordiohutusamet NTSB.

Uurijad peavad välja selgitama, kas õnnetuse põhjustas tehniline rike, inimlik eksimus või mitme asjaolu koosmõju. Praegu ei ole lõplik põhjus kinnitatud.

Õnnetusse sattunud kruiisilaev oli ehitatud 2015. aastal

American Heritage on viiekorruseline jõekruiisilaev, mis valmis 2015. aastal ning mahutab kuni 150 reisijat.

Tegemist on klassikalise Ameerika jõelaeva stiilis ehitatud alusega, millega korraldatakse mitmepäevaseid kruiise Mississippi jõel.

Laeva reisid viivad külastajaid muu hulgas Louisiana ja Mississippi osariikide ajaloolistesse linnadesse.

Atlantic Asphalt on seevastu tööstuslikuks kaubaveoks kasutatav tanker, mis on mõeldud suurte asfaldi- ja bituumenikoguste transportimiseks.

Õnnetuse tõttu suleti ajutiselt ka osa Mississippi jõest laevaliiklusele, et päästjad ja uurijad saaksid ohutult töötada.

New Orleansis toimunud kokkupõrge näitab, kui kiiresti võib isegi sadamakai ääres seisev reisilaev ohtu sattuda. Seekord õnnestus aga tänu kiirele päästeoperatsioonile vältida kõige hullemat – kõik pardal viibinud inimesed pääsesid eluga.

Euroopasse jõudis uus 35 600 eurot maksev linnamaastur, mis lubab sõita kuni 1000 kilomeetrit ilma tankimata ja laadimata

0
Uus XPeng L03. Foto: XPENG / tootja pressimaterjal.

Euroopa autoturule on saabunud järjekordne tõsine konkurent senistele elektriautodele. Hiina autotootja XPeng on toonud müügile uue L03 kupeemaasturi, mille hinnad algavad Saksamaal 35 600 eurost. Kõige huvitavam versioon ühendab aga elektriauto ja bensiinimootori eelised ning võimaldab tootja andmetel läbida ühe laadimise ja tankimisega kuni 1000 kilomeetrit.

Neljapäeval, 12. novembril esitleti XPeng L03 mudelit Tšehhis Praha e-Saloni automessil, kus avati ka auto tellimused. Saksamaal on mudel juba tellitav ning esimesed autod peaksid jõudma klientideni tänavu viimases kvartalis.

Uus L03 on seni kõige kompaktsem XPengi mudel, kuid mõõtmetelt pole tegemist väikese linnaautoga. Sõiduk on 4,65 meetrit pikk, 1,92 meetrit lai ja 1,60 meetrit kõrge. Salongis on viis istekohta.

Uus XPeng L03. Foto: XPENG / tootja pressimaterjal.

Elektriauto, mille aku tühjenemine ei tähenda sõidu lõppu

Uue XPeng L03 kõige tähelepanuväärsemaks versiooniks võib pidada PowerX Long Range’i.

Erinevalt tavalisest elektriautost on sellel lisaks akule ka 1,5-liitrine bensiinimootor. Kuid siin peitub üks oluline erinevus võrreldes paljude pistikhübriididega.

Bensiinimootor ei vea autot otse edasi, vaid töötab elektrigeneraatorina. Rataste liigutamise eest hoolitseb endiselt elektrimootor.

Auto 37,2 kWh mahutavusega aku võimaldab tootja andmetel läbida elektri jõul kuni 215 kilomeetrit. Kui aku energiavaru väheneb, saab sõiduki elektrisüsteemi energiaga varustada bensiinimootor.

Täis aku ja kütusepaagiga lubab tootja kuni 1000-kilomeetrist kogusõiduulatust.

Selline lahendus võib pakkuda huvi inimestele, kelle igapäevased sõidud on suhteliselt lühikesed, kuid kes soovivad aeg-ajalt ette võtta ka pikemaid autoreise.

Näiteks saaks enamikku igapäevastest linnasõitudest teha elektriga ning pikemal reisil kasutada vajadusel bensiini, ilma et sõidu jätkamiseks peaks tingimata laadimispeatuse tegema.

Uus XPeng L03. Foto: XPENG / tootja pressimaterjal.

Täiselektriline versioon läbib kuni 520 kilomeetrit

XPeng ei ole siiski loobunud ka tavalisest elektriautost.

Uut L03 pakutakse mitmes täiselektrilises versioonis, mille peamised erinevused seisnevad aku mahutavuses, veoskeemis ja mootori võimsuses.

Kõige soodsam Standard Range’i versioon kasutab 58,2 kWh akut ning selle ametlik WLTP-sõiduulatus on 445 kilomeetrit.

Suurema akuga Long Range’i mudel suudab läbida ühe laadimisega kuni 520 kilomeetrit. Saksamaal algab selle versiooni hind 38 600 eurost.

Võimsamat autot soovivatele klientidele pakutakse ka nelikveolist Performance’i mudelit, mille elektrimootorite koguvõimsus ulatub 317 kilovatini ehk ligikaudu 431 hobujõuni.

Selle versiooni kiirendus nullist sajani võtab vaid 4,5 sekundit.

Suurema võimsusega kaasneb aga väiksem sõiduulatus. Performance’i ametlik näitaja on 440 kilomeetrit.

Kõik need sõiduulatuse numbrid põhinevad standardiseeritud mõõtmistel. Tegelik läbisõit sõltub muu hulgas ilmast, sõidukiirusest, koormusest ja sellest, kui palju kasutatakse salongi soojendamist või jahutamist.

Uus XPeng L03. Foto: XPENG / tootja pressimaterjal.

Salongis ootavad juhti kolm digitaalset ekraani

XPeng on viimastel aastatel panustanud tugevalt autodesse integreeritud tehnoloogiale ning L03 jätkab sama suunda.

Juhi ees paikneb 8,9-tolline digitaalne näidikuplokk, armatuurlaua keskel aga 15,6-tolline puuteekraan, mille kaudu saab juhtida auto erinevaid funktsioone.

Lisaks pakutakse esiklaasile infot kuvavat head-up-ekraani.

Autosse on integreeritud Google Mapsi tehnoloogial põhinev navigatsioon, mis aitab muu hulgas planeerida elektriauto laadimispeatusi.

Salongis pakutakse nutitelefonide juhtmevaba laadimist, hääljuhtimist ning Apple CarPlay ja Android Auto tuge.

Mugavusvarustusse kuuluvad sõltuvalt versioonist soojendatavad ja ventileeritavad istmed, suur panoraamkatus ning isegi esiistmete massaažifunktsioon.

XPeng arendab ka tehisintellektil põhinevaid juhiabisüsteeme. Kõik tulevikuks kavandatud funktsioonid ei pruugi siiski Euroopa turul kohe kasutatavad olla, sest nende kättesaadavus sõltub muu hulgas kohalike ametivõimude lubadest.

Saksa autoklubi jõudis uut mudelit juba proovida

Saksamaa autoklubi ADAC avaldas 6. novembril uue XPeng L03 proovisõidu ülevaate.

Sõiduproovis osalenud ajakirjanikud tõid positiivsena esile auto vaikse sõidu, mugava vedrustuse ja võimsa nelikveolise versiooni kiirenduse.

Samas leidis ADAC, et 520-kilomeetrine elektriline sõiduulatus ei ole tänapäeva elektriautode seas enam rekordiline, kuigi selles hinnaklassis on tegemist konkurentsivõimelise näitajaga.

Kui palju uus XPeng tegelikult maksab?

Saksamaal algavad XPeng L03 erinevate versioonide hinnad järgmiselt:

  • Standard Range – 35 600 eurot
  • Long Range – 38 600 eurot
  • PowerX Long Range – 38 600 eurot
  • Performance – 41 600 eurot
  • Performance Ultra – 46 600 eurot

Hinnad sisaldavad Saksamaa käibemaksu. Eesti ametlikku müügihinda ega täpset saabumiskuupäeva ei ole kasutatud allikate põhjal võimalik veel kinnitada.

Uus XPeng L03 hakkab Euroopas konkureerima selliste tuntud mudelitega nagu Tesla Model Y, Volkswagen ID.4 ja Škoda Enyaq.

Kas Hiina autotootjal õnnestub nende kõrval suurem turuosa võita, selgub lähiaastatel.

Üks on aga selge: kui elektriauto suudab vajadusel kasutada ka bensiini ning selle hind jääb alla 40 000 euro, võib see olla just selline lahendus, mida paljud elektriautode suhtes veel kõhklevad autoostjad on oodanud.

Ukraina andis Venemaa naftatööstusele uue valusa löögi – Volgogradis puhkesid tulekahjud ja hukkus neli inimest

0
Volgogradi naftatöötlemistehas Venemaal. Foto: Mike1979 Russia / Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0. Arhiivifoto.

Ukraina korraldas ööl vastu reedet järjekordse ulatusliku droonirünnaku Venemaa territooriumile. Üheks rünnaku sihtmärgiks oli meedia teatel Volgogradis asuv suur naftatöötlemistehas, mille piirkonnas puhkesid tulekahjud. Venemaa ametivõimude andmetel hukkus tööstuspiirkonnas neli töötajat ning veel kaks inimest sai vigastada. Samal ajal jätkas Venemaa rünnakuid Ukraina linnade vastu, kus sai kannatada ka üks Kiievi haigla.

Reede, 13. novembri öised sündmused näitavad, et hoolimata sel nädalal taastunud rahuläbirääkimistest jätkub sõjategevus mõlemal pool riigipiiri.

Ukraina on viimastel nädalatel pööranud erilist tähelepanu Venemaa naftatööstusele, mis on oluline nii riigi majandusele kui ka sõjaväe varustamisele.

Volgogradis kärgatasid öösel plahvatused

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov kinnitas reedel, et piirkonda tabas ulatuslik droonirünnak.

Tema sõnul puhkesid droonide rusude kukkumise järel tulekahjud linna lõunaosas asuvas tööstuspiirkonnas. Hukkus neli seal töötanud inimest ning kaks vigastatut vajasid haiglaravi.

Kuberner ei nimetanud täpselt, milline ettevõte rünnakus kannatada sai.

Venemaa sõltumatu meediakanali Astra analüüsitud fotod ja videod viitavad aga sellele, et põleng puhkes naftafirmale Lukoil kuuluvas Volgogradi naftatöötlemistehases.

Sotsiaalmeedias avaldatud kaadrites on näha suuri leeke ja suitsu ning kuulda plahvatusi.

Reutersi teatel ei olnud Venemaa ametivõimud hommikuse seisuga kinnitanud konkreetselt naftatöötlemistehase tabamist. Ka Lukoil ei olnud uudisteagentuuri küsimustele vastanud.

Seetõttu ei ole praegu veel teada, kui ulatuslikke kahjustusi tehas sai või kas selle töö tuleb täielikult peatada.

Tegemist on ühe Venemaa suurima naftatehasega

Volgogradi naftatöötlemistehas on Venemaa kütusetootmise jaoks oluline ettevõte.

Lukoili andmetel suudab tehas töödelda ligikaudu 14 miljonit tonni toornaftat aastas. See moodustab umbes viis protsenti kogu Venemaa nafta töötlemise mahust.

Tehas ei sattunud Ukraina droonide sihtmärgiks esimest korda.

Seda on rünnatud tänavu korduvalt, sealhulgas mais, juulis ja oktoobri alguses.

Pärast 2. oktoobri rünnakut tuli tehases nafta töötlemine ajutiselt peatada.

Kui ka tänane rünnak kahjustas olulisi tootmisseadmeid, võib see tuua kaasa järjekordse tööseisaku. Praegu ei ole selle kohta siiski ametlikku kinnitust.

Venemaa väitel tulistati öö jooksul alla ligi 1200 drooni

Venemaa kaitseministeerium avaldas reedel erakordselt suure arvu droonide kohta, mille riigi õhutõrje väidetavalt hävitas.

Ministeeriumi teatel tulistati öö jooksul alla 1198 Ukraina drooni.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas omakorda, et pealinnapiirkonna suunas liikus sadu droone.

Tema sõnul tehti Moskvale lähenedes kahjutuks 144 mehitamata õhusõidukit. Drooniohu tõttu kehtestati piiranguid ka Moskva lennujaamades.

Need arvud pärinevad Venemaa ametivõimudelt ning neid ei ole võimalik praegu sõltumatult täielikult kontrollida.

Samuti ei ole teada, kui palju droone Ukraina tegelikult välja saatis ja kui paljud neist jõudsid kavandatud sihtmärkideni.

Rünnaku alla sattus meedia teatel ka Samaara oblastis asuv oluline nafta hoiustamise ja transpordi sõlmpunkt.

Ukraina on kahe nädalaga tabanud viit suurt naftatehast

Volgogradis toimunu on osa palju laiemast rünnakute seeriast.

Ukraina kindralstaap teatas neljapäeval, et alates 30. oktoobrist on riigi väed rünnanud Venemaa viit suurimat naftatöötlemistehast.

Nende hulka kuuluvad Omski, Kiriši, Rjazani, Nižni Novgorodi ja Jaroslavli tehased.

Eriti tähelepanuväärne oli rünnak Siberis asuvale Omski naftatehasele, mis paikneb Ukraina piirist ligikaudu 2500 kilomeetri kaugusel.

See näitab, kui kaugele Venemaa sisemaale ulatuvad Ukraina pikamaa droonide operatsioonid.

Reutersi andmetel on korduvad rünnakud vähendanud Venemaa nafta töötlemise võimekust ajutiselt ligikaudu 30 protsendi võrra.

Hinnang pärineb kahelt naftatööstuse allikalt ega tähenda, et kolmandik Venemaa tehastest oleks jäädavalt hävitatud. Osa kahjustatud tootmisvõimsusest võidakse taastada.

Venemaa mitmes piirkonnas on aga juba esinenud kütusepuudust ning tanklates on tekkinud järjekorrad.

Samal ajal tabasid Venemaa droonid Ukraina haiglat

Venemaa jätkas ööl vastu reedet omakorda rünnakuid Ukraina linnade vastu.

Ukraina õhuväe teatel saatis Venemaa välja 117 drooni, millest õhutõrje suutis alla tulistada või muul viisil kahjutuks teha 80.

Kiievis puhkes pärast drooni rusude kukkumist tulekahju meditsiiniasutuses.

Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel sai vigastada kolm patsienti ning hoone teine korrus hävis osaliselt. Kahjustatud palatites viibinud patsiendid viidi teistesse haiglaosakondadesse.

Odessas hukkus kohalike võimude teatel Venemaa rünnakutes kaks inimest ning viis vigastatut toimetati haiglasse.

Rahuläbirääkimised ei ole sõjategevust peatanud

Sel nädalal toimusid Abu Dhabis USA vahendatud Ukraina ja Venemaa läbirääkimised. Kõnelustel saavutati kokkulepe sõjavangide vahetamise küsimuses, kuid üldist relvarahu ei ole saavutatud.

USA eriesindaja Jared Kushner teatas reedel, et Washington töötab selle nimel, et korraldada sõja seni suurim vangide vahetus. Samuti peaksid järgmisel läbirääkimiste voorul osalema Euroopa esindajad.

Ukraina ja Venemaa seisukohad territooriumide ning julgeolekutagatiste küsimuses on aga endiselt erinevad.

Reedesed rünnakud näitavad, kui suur on praegu lõhe diplomaatiliste pingutuste ja tegeliku sõjalise olukorra vahel. Samal ajal kui USA püüab osapooli kokkuleppele viia, jätkuvad droonirünnakud, mis kahjustavad energiataristut, häirivad inimeste igapäevaelu ja nõuavad uusi inimelusid.

Tallinnas jõustub 1. detsembrist uus keeld – harjumuspärane lindude toitmine pole enam lubatud

0

Juba mõne nädala pärast peavad paljud tallinlased oma igapäevaseid harjumusi muutma. Tallinna linnavolikogu kiitis heaks heakorraeeskirja muudatuse, mille kohaselt keelatakse alates 1. detsembrist avalikus ruumis vabalt elavate lindude ja loomade toitmine. Uus kord puudutab näiteks inimesi, kes armastavad pargis tuvidele saia jagada või kortermaja ümbruses lindudele toidujääke pakkuda. Kõigile lindudele keeld siiski ei laiene.

Reedel, 13. novembril avaldatud uudise kohaselt on muudatuse eesmärk parandada pealinna heakorda ning vähendada probleeme, mida põhjustab suure hulga lindude ja näriliste kogunemine elamute, parkide ja teiste avalike kohtade juurde.

Kuigi paljude inimeste jaoks on lindude toitmine südamlik tegevus, võib see linnakeskkonnas tekitada probleeme nii loomadele endile kui ka ümbruskonna elanikele.

Tuvide ja kajakate toitmisele tõmmatakse kriips peale

Muudatuse algatasid Tallinna linnavolikogu Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Kairet Remmak-Grassmanni sõnul soovitakse kehtestada avalikus ruumis selgemad reeglid ning vältida olukordi, kus toitmise tõttu kogunevad ühte piirkonda suuremad linnud ja närilised.

Isamaa fraktsiooni esimees Sven Sester tõi probleemsete lindudena esile eelkõige tuvid ja kajakad.

Kui inimene jätab päevast päeva samasse kohta toitu, võivad linnud hakata seda paika regulaarselt külastama. Üksikust toitmiskorrast võib kujuneda püsiv toitumiskoht, kuhu koguneb järjest rohkem linde.

Kortermajade juures võivad sellega kaasneda määrdunud aknalauad, rõdud, autod ja kõnniteed. Samuti võivad maapinnale jäänud toidujäägid meelitada ligi rotte ja teisi närilisi.

Linnavolikogu hinnangul aitab uus kord selliseid olukordi ennetada.

Väikestele lindudele tehakse oluline erand

Uus keeld ei tähenda siiski seda, et tallinlased peaksid talve saabudes oma linnumajad tühjaks jätma.

Heakorraeeskirja muudatus lubab talvisel perioodil endiselt toita väikeseid värvulisi, näiteks tihaseid, leevikesi ja varblasi.

Muudatuse algatajate hinnangul ei kaasne nende lindude talvise toitmisega samasuguseid probleeme nagu suuremate linnuliikide ja näriliste koondumisega.

See on oluline erand inimestele, kelle jaoks talvine linnuvaatlus ja lindude eest hoolitsemine on pikaajaline harjumus.

Küll aga tasub tähele panna, et erand puudutab talvist toitmist ega anna üldist luba aastaringselt kõiki väikeseid linde toita.

Samuti on endiselt lubatud aidata hätta sattunud linde ja metsloomi.

Miks ei soovitata lindudele saia anda?

Keskkonnaamet on juba aastaid kutsunud inimesi üles linnalinde mitte toitma.

Ameti selgituste kohaselt leiavad linnakeskkonnas elavad tuvid, varesed ja kajakad endale ise piisavalt toitu. Inimeste pakutav lisatoit võib muuta nende käitumist ning harjutada linde pidevalt samades kohtades süüa otsima.

Lisaks ei sobi paljud inimeste toidulaualt pärit toiduained lindudele.

Eesti Ornitoloogiaühingu soovituste kohaselt ei ole leib ja sai lindudele sobiv toit. Samuti tuleks vältida soolaseid, vürtsikaid ja riknenud toiduaineid.

Veelindude, näiteks partide ja luikede toitmine võib olla eriti kahjulik. Inimeste pakutav toit võib soodustada nende talveks Eestisse jäämist ka siis, kui veekogud hakkavad külmuma ja loodusliku toidu leidmine muutub raskeks.

Seega ei pruugi heast tahtest tehtud tegu linnule tegelikult kasulik olla.

Kuidas talvel väikeseid linde õigesti toita?

Eesti Ornitoloogiaühing soovitab alustada talvist lisatoitmist siis, kui külmakraadid on püsinud pikemat aega või maapinda katab püsiv lumi.

Sobivaks toiduks on näiteks päevalilleseemned, muud maitsestamata seemned ning soolamata rasv või pekk.

Oluline on ka järjepidevus. Kui lindudele on külmal perioodil hakatud regulaarselt süüa pakkuma, tuleks seda jätkata kuni talve möödumiseni.

Toidumaja ja selle ümbrust peab hoidma puhtana, sest samasse paika kogunevate lindude vahel võivad levida haigused.

Ornitoloogid soovitavad vältida liigset toitmist. Inimese ülesanne ei ole asendada lindude loomulikku toidulauda, vaid vajadusel aidata neil raske talveperiood üle elada.

Mida teha, kui leiad vigastatud linnu?

Uus toitmiskeeld ei takista inimesel abivajavat looma aidata.

Keskkonnaameti juhiste kohaselt saab vigastatud või hätta sattunud metslooma ja linnu puhul nõu küsida riigiinfotelefonilt 1247.

Kõik linnud, kes maapinnal istuvad või tavapärasest erinevalt käituvad, ei vaja tingimata inimese sekkumist. Näiteks ei tähenda noore linnu üksinda nägemine automaatselt, et tema vanemad on ta hüljanud.

Kahtluse korral on mõistlik enne tegutsemist spetsialistilt nõu küsida.

Tallinna uus kord hakkab kehtima 1. detsembril 2026 ning puudutab avalikus ruumis vabalt elavaid linde ja loomi.

Pealinna elanike jaoks on muudatuse sõnum lihtne: tuvidele, kajakatele ja teistele linnaloomadele toidu pakkumisest tuleb avalikus ruumis loobuda, kuid talvine väikeste laululindude eest hoolitsemine võib jätkuda.

Microsofti suurkatkestus kestab juba teist päeva – häiritud on Outlook, Teams ja isegi riigiasutuste töö

0
Foto: Tyler Lahti / Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0

Miljonite inimeste igapäevatöös olulist rolli mängiv Microsoft on sattunud tõsistesse raskustesse. Neljapäeval alanud ulatuslik teenusekatkestus on põhjustanud probleeme üle maailma ning häirinud e-kirjade saatmist, ettevõtete omavahelist suhtlust ja isegi riigiasutuste tööd. Kuigi Microsoft on suutnud osa teenustest taastada, ei olnud reede lõunaks kõik probleemid veel lahendatud.

Esimesed teated Microsofti teenuste tõrgetest hakkasid levima neljapäeval, 12. novembril. Eesti aja järgi muutus olukord eriti märgatavaks õhtupoolikul, kui järjest rohkem kasutajaid teatas probleemidest Outlooki e-posti ja teiste Microsoft 365 teenuste kasutamisel.

Katkestus kujunes kiiresti rahvusvaheliseks ning selle mõju ulatus Ameerika Ühendriikidest Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse.

Üle 130 000 veateate lühikese aja jooksul

Teenusekatkestusi jälgiva Downdetectori andmetel ulatus Outlooki kohta esitatud veateadete arv kõrghetkel 138 058-ni.

Deutsche Welle teatel laekus umbes ühe tunni jooksul Microsofti teenuste häirete kohta teateid 74 riigist ja territooriumilt.

Kõige rohkem probleeme esines Outlookiga. Kasutajad ei saanud oma postkaste avada, uusi e-kirju saata ega saabunud kirju lugeda. Mõnel juhul ei õnnestunud teenusega üldse ühendust luua.

Oluline on siiski täpsustada, et Downdetectori veateadete arv ei näita kõigi mõjutatud inimeste koguarvu. Tegemist on kasutajate saadetud teadetega ning tegelik katkestusest mõjutatud kasutajate arv võib olla oluliselt suurem.

Probleem ei piirdu ainult Outlookiga

Microsoft kinnitas, et katkestuse keskmes on pilvepõhine e-posti- ja kalendriteenus Exchange Online.

Selle teenusega on seotud mitmed teised Microsofti töövahendid, mistõttu ei jäänud probleem üksnes Outlooki kasutajate mureks.

Häireid esines ka Microsoft Teamsis, SharePointis, OneDrive’is ja tehisintellekti assistendi Copiloti kasutamisel.

Kõik Microsoft 365 funktsioonid siiski ei lakanud töötamast. Microsofti sõnul mõjutas katkestus eelkõige neid funktsioone, mille toimimine sõltub Exchange Online’ist.

Üks huvitavamaid asjaolusid on see, et probleem jõudis ka teistesse tehnoloogiaettevõtetesse.

OpenAI teatas häiretest Microsofti teenustega ühendatud tööriistades. Samuti kinnitas Anthropic probleeme oma Microsoft 365 ühendusega.

See tähendab, et osa ChatGPT ja Claude’i kasutajatest võis kogeda raskusi Microsofti kaudu ühendatud andmetele ligipääsemisel. Tegemist ei olnud siiski nende tehisintellektiteenuste täieliku ülemaailmse katkestusega.

Häired jõudsid politsei ja lennufirmadeni

Microsofti teenused on tänapäeval paljude suurte organisatsioonide töö lahutamatu osa. Seekordne katkestus näitas, kui kaugele võib ühe tehnoloogiaettevõtte probleem ulatuda.

Reutersi andmetel mõjutasid häired Austraalia föderaalpolitsei ja riigi luureteenistuse tööd. Probleeme esines ka Jaapani riigiasutuste infosüsteemides ning Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas.

Suurbritannias teatasid häiretest tervishoiuasutused, koolid ja politsei.

Katkestus puudutas ka rahvusvahelist äritegevust. Mitmed lennufirmad hoiatasid kliente e-posti teel saadetavate vastuste võimaliku hilinemise eest.

Eriti ebatavaline olukord tekkis Taiwani finantssektoris. Reutersi teatel pidi üks finantsettevõte kasutama tehingute kinnitamiseks isegi faksi.

USA elektriveokite tootja Workhorse Group lükkas katkestusest tingitud töökorralduslike probleemide tõttu oma kvartalitulemuste avaldamise 16. novembrile.

Mis Microsofti serveritega juhtus?

Microsofti esialgse uurimise kohaselt muutus ootamatult kättesaamatuks suur hulk servereid.

Selle tulemusel pidi ülejäänud taristu teenindama tavapärasest suuremat koormust ning kasutajate ühendused hakkasid ebaõnnestuma.

Olukorda muutis keerulisemaks asjaolu, et osa taaskäivitatud serveritest muutus pärast kasutajate liikluse taastamist uuesti kättesaamatuks.

Microsofti tehnilised meeskonnad on uurinud muu hulgas turvaliste ühenduste loomisega seotud protsesse ja hiljutisi võrguseadistuste muudatusi.

Ettevõte on rakendanud parandusi, suunanud andmeliiklust ümber ning toonud järk-järgult servereid uuesti kasutusse.

Reede hommikul teatati, et osa parandustest on andnud positiivseid tulemusi ja serverite töökindlus on paranenud.

Microsoft rõhutab, et seni ei ole leitud tõendeid küberrünnaku kohta. Katkestuse lõplik põhjus avaldatakse pärast probleemi lahendamist ja põhjalikumat analüüsi.

Kas e-kirjad võivad kaduma minna?

Paljude kasutajate jaoks on kõige olulisem küsimus, mis saab katkestuse ajal saadetud kirjadest.

Microsoft teatas reedel, et pikendab e-kirjade edastamise ajalimiiti 48 tunnini, et vähendada teenuse taastamise ajal hilinenud kirjade kadumise ohtu.

Ettevõtte 13. novembri kell 13.01 Eesti aja järgi avaldatud tehnilise ülevaate kohaselt on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas teenuse taastamisel tehtud edusamme. Paranenud on postkastidele ligipääs ja hilinenud kirjade töötlemine, kuid üksikutel kasutajatel võib jätkuvalt esineda tõrkeid.

Microsoft jätkab samade paranduste rakendamist teistes piirkondades.

Kasutajatel, kelle jaoks e-post on tööalaselt kriitilise tähtsusega, tasub kiireloomuliste sõnumite kohalejõudmist vajadusel telefoni või mõne muu toimiva suhtluskanali kaudu kontrollida.

Reede lõunaks ei olnud Microsoft veel teatanud teenuste täielikust taastumisest. Juba üle poole ööpäeva kestnud katkestus tuletab aga meelde, kui sõltuvaks on tänapäeva maailm muutunud pilveteenustest – ning kui suureks võib kujuneda kahju, kui üks neist ootamatult enam ei tööta.

Eesti pensionifondidesse on kogunenud 9,37 miljardit eurot – kas ka sinu pensioniraha tegi suure hüppe?

0

Eesti pensionikogujatele on saabunud positiivsed uudised. Värskete andmete kohaselt on teise ja kolmanda pensionisamba varade koguväärtus kasvanud aastaga ligi kahe miljardi euro võrra. Kolmanda kvartali lõpuks oli pensionifondides kokku 9,37 miljardit eurot. Samal ajal soovivad tuhanded inimesed taas teise pensionisambaga liituda.

Kolmapäeva, 11. novembri õhtul avaldatud ERR-i uudise kohaselt on Eesti pensionifondide varade maht kasvanud aastaga koguni 25 protsenti.

Eesti Panga statistika järgi on tegemist viimaste aastate ühe tugevama kasvuperioodiga.

Kuid oluline on mõista, et pensionifondide varade kogukasv ei tähenda automaatselt, et iga inimese pensionikontol oleks nüüd veerandi võrra rohkem raha.

Suurem osa kasvust tuli investeeringutest

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul ulatus teise pensionisamba fondide varade maht kolmanda kvartali lõpuks ligikaudu kaheksa miljardi euroni.

Veel aasta tagasi oli see summa umbes 6,5 miljardit eurot.

Seega lisandus teise samba fondidesse aastaga ligikaudu 1,5 miljardit eurot.

Sellest umbes 300 miljonit eurot tulenes asjaolust, et inimeste sissemaksed ületasid fondidest tehtud väljamakseid.

Ülejäänud 1,2 miljardit eurot oli seotud pensionifondide investeeringute väärtuse suurenemisega.

See tähendab, et suur osa kasvust ei tulnud uutest sissemaksetest, vaid finantsturgude tõusust.

Pensionifondide tootlus ületas 17 protsenti

Rahvusvaheliste aktsiaturgude tugev kasv avaldas Eesti pensionifondidele märkimisväärset mõju.

Eesti Panga andmetel oli teise pensionisamba fondide tootlus 17,2 protsenti ning kolmanda samba fondidel 18,7 protsenti.

Kolmanda samba varade maht suurenes aastaga koguni 38 protsenti.

Need on pensionikogujate jaoks tähelepanuväärsed tulemused, kuid kõik fondid ei ole ühesugused.

Erinevad pensionifondid investeerivad erinevatesse varadesse ning nende tulemused võivad märkimisväärselt erineda.

Näiteks aktsiatesse rohkem investeerivad fondid võivad tõusvatel turgudel saavutada suuremat tootlust, kuid nende väärtus võib ka langusperioodidel tugevamalt kõikuda.

Seetõttu ei saa avaldatud keskmisi näitajaid automaatselt võrdsustada oma pensionikonto tootlusega.

Ekspert hoiatab liiga suurte ootuste eest

Kuigi tänavused tulemused on olnud tugevad, ei soovita Eesti Pank eeldada, et samasugune kasv jätkub igal aastal.

Taavi Raudsaare hinnangul ei ole 17–18 protsendi suurune tootlus pensionifondide jaoks tavapärane.

Seetõttu oleks liiga optimistlik arvestada, et samas suurusjärgus kasv jätkub ka lähiaastatel.

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mille jooksul tuleb arvestada nii heade kui ka keerulisemate perioodidega.

Fondide varasem tootlus ei taga tulevasi tulemusi.

Tuhanded eestlased tahavad teise sambaga taasliituda

Lisaks fondide headele tulemustele on toimunud oluline muudatus ka pensionisüsteemis.

Alates 2026. aastast saavad inimesed, kes varem teisest pensionisambast lahkusid, teatud tingimustel uuesti kogumisega alustada.

Varasema kümneaastase ooteaja asemel tuleb nüüd oodata viis aastat.

Rahandusministeeriumi nõuniku Kertu Fedotovi sõnul oli novembri esimese kümne päevaga taasliitumise avalduse esitanud veidi alla 3500 inimese.

Ministeeriumi prognoosi järgi võib 2027. aasta jooksul teise sambaga uuesti liituda 26 000 inimest.

Tegemist on siiski prognoosiga, mitte juba liitunud inimeste arvuga.

Millal hakkavad taasliitunud inimesed pensioniraha koguma?

Pensionikeskuse andmetel saavad inimesed, kelle teise samba maksekohustus lõppes 2021. aasta septembris või 2022. aasta jaanuaris või mais, esitada taasliitumise avalduse juba tänavu novembris.

Sellisel juhul algavad uued sissemaksed 2027. aasta mais.

Avaldus tuleb esitada Pensionikeskuse iseteeninduses.

Oluline on teada, et pärast teise sambaga taasliitumist jätkatakse kogumist üldjuhul pensionieani. Seetõttu soovitab Pensionikeskus enne otsuse tegemist hoolikalt tingimustega tutvuda.

Kuidas kontrollida enda pensioniraha?

Oma teise ja kolmanda samba seisu saab vaadata Pensionikeskuse veebilehel või pensionifondi haldava panga iseteeninduses.

Seal on võimalik kontrollida kogunenud osakute arvu, nende väärtust, sissemakseid ja fondi tootlust.

Eriti oluline on eristada enda tehtud sissemakseid investeeringutelt teenitud tootlusest.

Näiteks võib pensionikonto kogusumma suureneda isegi siis, kui investeeringute tootlus on tagasihoidlik, sest kontole laekub regulaarselt uut raha.

Eesti pensionifondide tänavused tulemused annavad kogujatele põhjust rahuloluks. Samas tasub meeles pidada, et pensionivara väärtus võib liikuda nii üles kui ka alla ning pikaajalise kogumise puhul on kõige olulisem järjepidevus.

Praegu mängib:
—