Home Blog Page 2

P!nk tegi avalikuks aastaid saladuses hoitud plaani – lauljatari ootab ees ajalooline esinemine Las Vegases

0
P!nk esinemas Londonis Tottenham Hotspur Stadiumil 16. juunil 2024. Foto: Raph_PH / Wikimedia Commons, CC BY 2.0.

Maailmakuulus lauljatar P!nk on teatanud karjääri ühest erakordsemast ettevõtmisest. 47-aastane artist valmistub esinema Las Vegase futuristlikus kontserdisaalis Sphere, mille hiiglaslikud ekraanid ja võimas helisüsteem pakuvad publikule tavapärasest täiesti erinevat kontserdielamust. Tegemist pole aga lihtsalt järjekordse kontserdiga – P!nk teeb sellega ajalugu.

Esmaspäeval, 9. novembril avalikustatud plaani kohaselt alustab P!nk 2027. aasta sügisel Las Vegases üheksast kontserdist koosnevat esinemissarja.

Sellega saab temast esimene naissoost popsooloartist, kes astub Sphere’i lavale peaesinejana.

Lauljatar tunnistas oma sotsiaalmeediapostituses, et selline mõte on tal olnud juba aastaid, kuid alles nüüd saab ta selle lõpuks fännidega jagada.

Esimest korda jääb P!nk pikemaks ajaks ühte esinemispaika

P!nk on tuntud eelkõige oma suurejooneliste maailmaturneede poolest, mille jooksul külastab ta kümneid riike ja annab kontserte hiiglaslikel staadionidel.

Las Vegases plaanitav kontserdisari erineb aga senisest töökorraldusest.

Tegemist on lauljatari esimese residentuuriga ehk kontserdisarjaga, mille kõik esinemised toimuvad ühes kindlas paigas.

Esimene kontsert toimub 29. septembril 2027. Järgmised esinemised on kavandatud 1., 2., 6., 8., 9., 27., 29. ja 30. oktoobrile.

Esialgu on välja kuulutatud üheksa kontserti ning täiendavate esinemiste kohta pole ametlikku teadet avaldatud.

P!nk kirjeldas projekti kui võimalust anda oma kontserdile esimest korda püsiv kodu.

Kontserdisaal, mis ümbritseb publikut hiiglasliku ekraaniga

Sphere avati Las Vegases 2023. aastal ning sellest on saanud üks maailma tehnoloogiliselt silmapaistvamaid meelelahutushooneid.

Hoone sisemust katab ligikaudu 15 000 ruutmeetri suurune LED-ekraan, mis ulatub publiku ümber ja kohale.

Ekraani resolutsioon on 16K ning helisüsteem kasutab rohkem kui 160 000 üksikut kõlarielementi.

Kontserdikülastajad ei vaata seega üksnes laval esinevat artisti, vaid võivad sattuda keset tervet ruumi täitvat audiovisuaalset elamust.

P!nki varasemad kontserdid on olnud kuulsad õhuakrobaatika ja keerukate lavatrikkide poolest.

Seetõttu võib Sphere’i tehnoloogia pakkuda lauljatarile uusi võimalusi, kuigi tulevaste kontsertide täpne lavalahendus ei ole veel avalikustatud.

Fännid saavad novembris pileteid broneerima hakata

Kontsertide korraldamisega tegeleb Live Nation.

Piletite eelmüüki registreerumine on juba avatud ning artisti ametlik eelmüük algab 18. novembril kell 10 Las Vegase aja järgi.

Tavapärane avalik piletimüük algab 20. novembril.

Lisaks pakutakse kontserdi- ja hotellipakette, mis sisaldavad muu hulgas kahe öö majutust The Venetian Resort Las Vegases ning kontserdipiletit.

Eripakettide eelmüük algab juba täna, 11. novembril.

Piletite täpset hinnavahemikku ei ole ametlikus pressiteates avaldatud.

Las Vegases avatakse isegi P!nki nimeline atraktsioon

Kontserdisarja tähistamiseks on Las Vegases kavandatud veel üks ebatavaline ettevõtmine.

Kuulus Fremont Street Experience muudab oma SlotZilla õhusõiduatraktsiooni ajutiselt P!NKZILLA nime kandvaks elamuseks.

11.–19. novembrini toimuvatel erisõitudel kasutatakse P!nki muusikat ning tema loominguga seotud visuaalseid lahendusi.

Õhusõidud on kavandatud iga päev kell 17, 19 ja 21 kohaliku aja järgi.

See annab fännidele võimaluse tulevast kontserdisarja tähistada juba peaaegu aasta enne esimest esinemist.

P!nki edu taga on miljonid müüdud kontserdipiletid

P!nk alustas muusikukarjääri 2000. aastal ning on praeguseks avaldanud üheksa stuudioalbumit.

Tema tuntumate lugude hulka kuuluvad näiteks „So What”, „Just Give Me a Reason” ja „Get the Party Started”.

Lauljatar on võitnud kolm Grammy auhinda ning müünud üle maailma kümneid miljoneid albumeid.

Korraldajate andmetel müüdi P!nki aastatel 2023–2024 toimunud suurtele kontserditurneedele üle nelja miljoni pileti. Need esinemised hõlmasid enam kui 130 kontserdikuupäeva 15 riigis.

Tänavu möödus ka 25 aastat tema läbimurdealbumi „Missundaztood” ilmumisest.

Kuigi lauljatar on saavutanud aastakümnete jooksul tohutu edu, kujutab Las Vegase projekt endast tema jaoks täiesti uut väljakutset.

Nüüd jääb üle oodata, millise vaatemängu suudab oma julgete lavatrikkide poolest tuntud artist luua kontserdisaalis, kus tehnoloogia pakub peaaegu piiramatuid võimalusi.

2027. aasta kodutrendid üllatavad: tehisintellekti kõrval muutuvad populaarsemaks hoopis ekraanivabad toad

0

Tuleviku kodu ei pea sugugi tähendama, et igas toas on ekraan ja iga seadmega tuleb rääkida. USA kinnisvaraplatvormi Zillow värske analüüs näitab hoopis kahte vastupidist suundumust: kodudes tõstetakse üha enam esile tehisintellektil põhinevaid lahendusi, kuid samal ajal koguvad tähelepanu ruumid, kus saab tehnoloogiast puhata.

Teisipäeval, 10. novembril avaldatud 2027. aasta kodutrendide aruandes uuris Zillow miljoneid Ameerika Ühendriikides avaldatud kinnisvarakuulutusi. Ettevõte jälgis, milliseid kodu omadusi ja sisustuslahendusi müüjad ning maaklerid varasemast sagedamini mainivad.

Tegemist ei ole elanike küsitluse ega Eesti koduturu uuringuga. Numbrid näitavad eeskätt seda, kuidas USA-s kodusid ostjatele tutvustatakse.

Tehisintellekt teeb kiire tõusu

Kõige suurema muutuse tõi tehisintellekt. AI-d puudutavaid märksõnu kasutati kinnisvarakuulutustes aastatagusega võrreldes 119 protsenti sagedamini. Rakenduse kaudu juhitavate kodusüsteemide mainimine kasvas 34 protsenti.

Tehisintellekti võidakse kasutada näiteks kodumasinates, mis aitavad igapäevaseid tegevusi lihtsustada. Uuring ei näita siiski, kui paljudes kodudes need lahendused tegelikult olemas on või kui hästi need töötavad.

Zillow kodutrendide eksperdi Amanda Pendletoni hinnangul soovivad inimesed tehnoloogiat, mis teeb elu lihtsamaks ega nõua pidevat tähelepanu.

Aga miks tahetakse samal ajal vähem ekraane?

Sama kiiresti kui tehnoloogia areneb, suureneb kinnisvarakuulutustes tähelepanu ekraanivabadele paikadele. Viiteid ruumidele, kus saab digiseadmetest eemalduda, oli varasemast 34 protsenti rohkem.

Selline paik võib olla näiteks lugemisnurk, väike raamatukogu või eraldi puhketuba. Mõte pole tingimata kogu nutikodust loobuda, vaid luua kodus koht, kus telefoni ja arvutit pidevalt ei kasutata.

Pendleton kirjeldab seda suundumust uue luksusena: nutikad süsteemid võivad töötada taustal, kuid inimesel peab jääma võimalus välja lülituda.

Seinad saavad julgemad värvid

Muutumas on ka see, millise välimusega kodusid reklaamitakse. Ühe silmatorkavama kasvu tegi lahendus, kus kogu ruum – seinad ja sageli ka lagi – kujundatakse sama domineeriva värvitooniga.

Sellise stiili mainimine kasvas kuulutustes 84 protsenti. Samal ajal kasutati sõna „hubane” 22 protsenti harvemini, kuigi see püsib endiselt levinud kirjeldusena.

See ei tähenda, et hubased kodud oleksid moest läinud. Pigem püüavad müüjad rõhutada viimistletud ja isikupärast üldmuljet.

Üks tuba peab täitma mitut ülesannet

Kodukontori mainimine kasvas 42 protsenti, meediatubade puhul oli tõus 37 protsenti ning mitmeotstarbeliste ruumide puhul 35 protsenti.

Üha rohkem tõstetakse esile kodusid, kus sama pinda saab vajaduse järgi kasutada töötamiseks, hobidega tegelemiseks või külaliste majutamiseks.

Kasvanud on ka mitme põlvkonna kooseluks sobivate kodude mainimine: aastane tõus oli 58 protsenti. Need võivad sisaldada eraldiseisvaid eluruume või lahendusi, mis muudavad igapäevaelu lihtsamaks eri vanuses pereliikmetele.

Kodune spaa ja isegi kassiterrass

Uuringust paistab välja ka soov kasutada kodu puhkamiseks ja enese eest hoolitsemiseks. Spaalaadsete vannitubade mainimine kasvas 60 protsenti, külmaveebasseinide puhul 44 protsenti ja koduste treeningruumide puhul 18 protsenti.

Üllatava trendina koguvad tähelepanu niinimetatud catio’d – võrguga piiratud õuealad, kus toakass saab turvalisemalt värskes õhus viibida. Neid mainiti 32 protsenti sagedamini kui aasta varem.

Energiakulu asemel räägitakse konkreetsetest lahendustest

Kuulutustes esines sõnu „roheline” ja „kestlik” 26 protsenti harvemini. Seevastu suurenesid viited kogu kodu varustavatele akusüsteemidele 43 protsenti ning värske õhu ventilatsioonisüsteemidele 52 protsenti.

See ei tõesta, et keskkonnateemad oleksid inimestele vähem tähtsad. Pigem esitletakse kodu eeliseid järjest sagedamini konkreetsete seadmete ja mugavuste kaudu.

Zillow analüüs annab aimu, kuidas USA kodude müügikuulutused muutuvad, kuid ei ennusta kindlalt, millised lahendused Eestis levima hakkavad.

Üks huvitav vastuolu jääb siiski kõlama: mida rohkem tehnoloogiat kodudesse jõuab, seda olulisemaks muutub võimalus sellest vahel lihtsalt eemal olla.

Turistid jätsid Eestisse kolme kuuga 547 miljonit eurot – üks riik tõi üle poole miljoni külastaja

0

Eesti turismimajandusest saabus kolmapäeval positiivne uudis. Värskelt avaldatud andmete kohaselt kulutasid välismaalased tänavu kolmandas kvartalis Eestis koguni 547 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes nende kulutuste maht 48 miljoni euro võrra. Eestit külastanud inimeste arv kasvas samuti ning eriti tähelepanuväärne oli kaugematest riikidest saabunud turistide hulga suurenemine.

Eesti Panga 11. novembril avaldatud statistika näitab, et juulist septembrini tehti Eestisse ligikaudu 1,65 miljonit väliskülastust. Seda on kuus protsenti rohkem kui aasta varem.

Kasvanud ei ole ainult külastuste arv. Välismaalased veetsid Eestis ka varasemast rohkem aega, mis on turismiga seotud ettevõtete jaoks oluline näitaja.

Turistide kulutused kasvasid 48 miljoni euro võrra

Eesti Panga andmetel ulatusid välisturistide kulutused kolmandas kvartalis 547 miljoni euroni. Aasta varem oli vastav summa ligikaudu 499 miljonit eurot.

Seega kasvas kulutuste maht aastaga peaaegu kümnendiku võrra.

Turistide raha liigub Eestis erinevate ettevõtete kaudu. Külastajad kasutavad majutusteenuseid, söövad restoranides, külastavad vaatamisväärsusi, ostavad kaupu ning maksavad transpordi ja meelelahutuse eest.

Seetõttu ei mõjuta turismi kasv üksnes hotelle, vaid võib pakkuda täiendavat äritegevust paljudele kohalikele ettevõtetele.

Samas ei tähenda kulutuste kasv automaatselt, et ettevõtete kasum suurenes sama palju. Kasvanud võivad olla ka hinnad ja teenuste osutamise kulud.

Soomlased on endiselt Eesti kõige arvukamad külalised

Kõige rohkem välisturiste saabus Eestisse meie põhjanaabri juurest.

Soomest tehti kolmanda kvartali jooksul Eestisse ligikaudu 564 000 külastust. Seda on kolm protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal.

Euroopa Liidu riikidest pärit turistid moodustasid kokku 79 protsenti kõigist väliskülastustest.

Nende arv suurenes aastaga ligikaudu 55 000 võrra.

Soomlaste suur osakaal pole Eesti jaoks üllatav, sest kahe riigi vahel toimib tihe laevaliiklus ning Tallinn on soomlastele lähedal asuv reisisihtkoht.

Eesti majanduse seisukohalt on aga oluline ka see, et turistide arv suureneks kaugematelt turgudelt, sest see aitab mitmekesistada külastajaskonda.

Ameeriklasi saabus Eestisse märgatavalt rohkem

Värske statistika üks huvitavamaid tulemusi puudutab väljaspool Euroopa Liitu elavaid turiste.

Nende külastuste arv suurenes aastaga 13 protsenti ehk ligikaudu 40 000 võrra.

Suurima külastajate rühma moodustasid selles arvestuses Ameerika Ühendriikidest saabunud inimesed.

USA-st tehti Eestisse kolmandas kvartalis ligikaudu 86 000 külastust, mis tähendab 11-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga.

See näitab, et Eesti meelitab külastajaid ka väljaspool oma lähiriike.

Kaugemate sihtturgude tähtsus võib tulevikus suureneda, eriti kui Eestil õnnestub parandada rahvusvahelisi transpordiühendusi ja tõsta oma tuntust reisisihtkohana.

Turistid jäid Eestisse kauemaks

Eesti jaoks on oluline ka reiside kestus.

Kolmandas kvartalis tehti Eestisse üle miljoni mitmepäevase välisreisi. Selliste reiside arv suurenes aastaga kaheksa protsenti.

Mitmepäevaste külastuste keskmine pikkus kasvas 3,5 ööni.

Ligikaudu 38 protsenti väliskülastustest olid seevastu ühepäevased.

Pikemad reisid võivad suurendada nõudlust majutuse, toitlustuse ja teiste teenuste järele.

Ühepäevakülastajad võivad piirduda näiteks ostlemise, restoranikülastuse või lühikese linnareisiga, samal ajal kui pikemalt viibijatel on võimalus kasutada rohkem erinevaid teenuseid.

Seetõttu ei näita üksnes turistide arv kogu pilti turismi majanduslikust tähtsusest.

Ka eestlased kulutasid välisreisidel rohkem raha

Välisturistide kulutuste kõrval avaldas Eesti Pank ka andmed eestimaalaste välisreiside kohta.

Kolmandas kvartalis kulutasid Eesti elanikud välismaal reisides kokku 438 miljonit eurot. Aastatagusega võrreldes suurenes summa 19 miljoni euro võrra.

Välisreiside arv kasvas neli protsenti, ulatudes ligikaudu 1,03 miljonini.

Kõige populaarsemad sihtkohad olid Soome ja Läti.

Soomesse tehti 169 000 ning Lätti 165 000 reisi.

Soomesse reisimine suurenes kahe protsendi võrra, kuid Läti-suunaliste reiside arv vähenes viis protsenti.

Eesti elanikud tegid välismaale ligikaudu 867 000 mitmepäevast reisi, mille keskmine pikkus oli 3,6 ööd.

Mida tähendavad need numbrid Eesti majandusele?

Värsked andmed viitavad sellele, et Eesti on suutnud suurendada nii väliskülastuste arvu kui ka turistide kulutusi.

Turismil on oluline roll teenuste ekspordis, sest välismaalaste Eestis tehtud kulutused tähendavad Eesti majandusele välismaalt tulevat nõudlust.

Kolmanda kvartali 547 miljoni euro suurune näitaja on seetõttu märkimisväärne.

Samas tuleb arvestada, et tegemist on juulist septembrini kestnud perioodiga, kuhu jääb suur osa suvisest turismihooajast. Neid tulemusi ei saa automaatselt üle kanda ülejäänud aastale.

Järgmised kuud näitavad, kas Eesti suudab kasvatada turistide arvu ka väljaspool suvehooaega. Üks on aga selge: väliskülastajate kulutused moodustavad Eesti majanduses suure rahavoo ning iga pikem külastus võib anda kohalikele ettevõtetele täiendavaid teenimisvõimalusi.

Vaid kaheksa minutit harjutusi ja vererõhk langes märgatavalt – teadlased avastasid üllatavalt lihtsa treeninguviisi

0

Hea füüsilise vormi saavutamiseks ei pea tingimata veetma tunde jõusaalis. Värske teadusuuring näitab, et üks lihtne harjutus, mida saab teha kodus tavalise seina najal, võib avaldada märkimisväärset mõju südame ja veresoonkonna tervisele. Kõige üllatavam on see, et tulemuste saavutamiseks piisas vaid mõnest treeningkorrast nädalas.

Rahvusvahelises teadusajakirjas BMJ Open Sport & Exercise Medicine avaldatud uuringus leidsid teadlased, et isomeetriline treening ehk lihaste pingutamine ilma liikumiseta võib aidata vererõhku alandada juba nelja nädalaga.

Tegemist ei ole keerulise treeningumeetodiga. Katsetes kasutati harjutust, mille käigus inimene hoiab seina najal kükiasendit.

Kuidas üks lihtne harjutus nii suure muutuse põhjustas?

Uuringus osales 100 täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli ligikaudu 37 aastat.

Osalejate ülemine vererõhk jäi vahemikku 120–140 mmHg ning nad ei tegelenud regulaarselt struktureeritud treeningutega. Ühelgi osalejal ei olnud diagnoositud kõrgvererõhktõbe.

Teadlased jagasid inimesed viide rühma, millest üks oli kontrollrühm.

Ülejäänud osalejad alustasid neljanädalast treeninguprogrammi, mille käigus tuli kolm korda nädalas teha seina najal staatilisi kükke.

Iga treening koosnes neljast kaheminutilisest harjutusest, mille vahel oli kaks minutit istudes puhkust.

Seega kestis aktiivne lihastöö kokku ainult kaheksa minutit ning koos puhkepausidega ligikaudu 14 minutit.

Harjutuse koormus kohandati uuringus osalejatele individuaalselt.

Nelja nädalaga langes vererõhk keskmiselt ligi kümne ühiku võrra

Tulemused olid märkimisväärsed.

Pärast nelja nädalat oli treeningrühmades osalenute ülemine vererõhk kontrollrühmaga võrreldes langenud keskmiselt 9,45 mmHg.

Alumine vererõhk vähenes keskmiselt 5,47 mmHg.

Teadlaste hinnangul näitab see, et isegi lühikesed ja suhteliselt lihtsad lihasharjutused võivad avaldada positiivset mõju veresoonkonna tööle.

Isomeetrilise treeningu ajal lihased pingutuvad, kuid nende pikkus märkimisväärselt ei muutu. Sellise treeningu mõju võib olla seotud muutustega veresoonte vastupanus ja vererõhu närvisüsteemses regulatsioonis.

Samas ei tähenda tulemused, et iga inimene saavutaks täpselt samasuguse vererõhulanguse.

Mis juhtub, kui treenida ainult kord nädalas?

Uuringu teine etapp andis veelgi huvitavamaid tulemusi.

Pärast esimest nelja nädalat muudeti treeningrühmade koormust.

Üks rühm jätkas harjutamist kolm korda nädalas, teine kaks korda ja kolmas ainult ühe korra nädalas. Neljas rühm lõpetas harjutamise täielikult.

Veel nelja nädala möödudes selgus, et ka kord või kaks nädalas treeninud inimestel püsis osa saavutatud vererõhulangusest.

Kõige paremad tulemused olid siiski neil, kes jätkasid harjutamist kolm korda nädalas.

Selles rühmas oli ülemine vererõhk uuringu algusega võrreldes langenud keskmiselt 13,73 mmHg.

Kaks korda nädalas treeninutel oli langus 6,95 mmHg ning kord nädalas harjutanutel 6,56 mmHg.

Täielikult treeningu lõpetanud osalejate varasem vererõhulangus aga taandus.

See viitab, et tulemuste säilitamiseks on järjepidevus oluline.

Kas selline treening võiks asendada jõusaali?

Teadlased rõhutavad, et tulemusi ei tohiks tõlgendada tõendina, nagu piisaks heaks terviseks ainult ühest harjutusest.

Uuring kestis kaheksa nädalat ning selles ei hinnatud, kuidas mõjutab harjutus tervist aastate jooksul.

Samuti ei uuritud diagnoositud kõrgvererõhktõvega inimesi, mistõttu ei saa tulemusi automaatselt üle kanda kõigile patsientidele.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka koormusega ning teha lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval.

Seina najal tehtavad kükid võivad seega olla kasulik täiendus tavapärasele liikumisele, kuid ei asenda kõiki teisi treeninguvorme.

Kuidas harjutust õigesti teha?

Seinaküki tegemiseks tuleb toetada selg vastu seina, asetada jalad veidi ettepoole ning laskuda kontrollitult istumisasendi suunas.

Asendit hoitakse ilma üles-alla liikumata, nii et reie- ja tuharalihased töötavad.

Algajatel tasub alustada lühemate hoidmisaegadega ning vältida liigset pingutamist.

American Heart Association soovitab treeningu ajal hingata regulaarselt, sest hinge kinnihoidmine võib vererõhku järsult tõsta.

Südamehaiguste, kõrge vererõhu või muude terviseprobleemide korral tuleks enne uue treeninguprogrammi alustamist arstiga nõu pidada. Treening ei asenda arsti määratud ravimeid.

Uuringu olulisim sõnum on lihtne: tervisele kasulik liikumine ei pea alati olema pikk ega keeruline. Ka lühikesed harjutused võivad anda mõõdetavaid tulemusi, kui neid teha õigesti ja järjepidevalt.

Üheksa kuud vaikust sai läbi: USA tõi Ukraina ja Venemaa taas läbirääkimislaua taha – kaalul on kogu Euroopa julgeolek

0
AI-illustratsioon

Venemaa ja Ukraina esindajad alustasid teisipäeval, 10. novembril Araabia Ühendemiraatides uusi rahuläbirääkimisi, mida vahendavad Ameerika Ühendriigid. Tegemist on esimese sellise kohtumisega pärast veebruari, mil varasemad kõnelused lõppesid märkimisväärsete tulemusteta. Seekord ei arutata üksnes Ukraina sõja lõpetamist, vaid ka Euroopa tulevast julgeolekukorraldust.

Abu Dhabis toimuvad läbirääkimised kestavad esialgse plaani kohaselt kaks päeva, 10.–11. novembrini.

USA presidendi Donald Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner püüavad leida võimalusi kokkuleppeks, mis võiks lõpetada 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse.

Kohtumiste üheks peamiseks teemaks on julgeolekutagatised, mis peaksid aitama vältida uue sõja puhkemist tulevikus.

Ukraina ja Venemaa nõudmised on endiselt väga erinevad

Kuigi läbirääkimiste jätkumine on diplomaatiliselt oluline, ei ole kahe riigi seisukohad olulistes küsimustes kuigivõrd lähenenud.

Venemaa president Vladimir Putin nõuab jätkuvalt, et Ukraina loobuks oma sõdurite kohalolekust Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni piirkondades, mille Moskva 2022. aastal ebaseaduslikult annekteeris.

Venemaa ei kontrolli kõiki neid alasid täielikult.

Lisaks soovib Moskva, et Ukraina loobuks NATO liikmesuse taotlemisest ning nõustuks oma relvajõudude suuruse ja võimekuse piiramisega.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei ole nende tingimustega nõustunud.

Kiievi seisukoha järgi peab esimene samm olema vaenutegevuse lõpetamine ning alles seejärel saab pidada põhjalikumaid läbirääkimisi püsiva rahukokkuleppe üle.

Ukraina peab vajalikuks ka usaldusväärseid rahvusvahelisi julgeolekutagatisi, et vältida Venemaa uut sõjalist rünnakut.

Laua taga arutatakse nüüd ka Euroopa tulevikku

Seekordsete läbirääkimiste eripära on asjaolu, et arutelu ei piirdu ainult Ukraina territooriumi ja võimaliku relvarahuga.

Reutersi andmetel peab Venemaa üheks keskseks teemaks Euroopa uue julgeolekukorralduse väljatöötamist.

Moskva soovib, et kokkuleppes käsitletaks laiemalt Venemaa ja lääneriikide julgeolekusuhteid.

See muudab kõnelused oluliseks ka teistele Euroopa riikidele.

Varasemalt on Venemaa nõudnud NATO sõjalise kohaloleku vähendamist Kesk- ja Ida-Euroopas. Seetõttu jälgitakse tähelepanelikult, milliseid ettepanekuid Moskva seekord esitab.

Samas ei tähenda Euroopa julgeoleku arutamine, et NATO riigid oleksid nõustunud oma seniseid kaitsekohustusi muutma.

Euroopa riigid soovivad otsustamises kaasa rääkida

Abu Dhabisse saabusid ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajad.

Ukraina delegatsiooni juhi Rustem Umerovi sõnul toimus enne kolmepoolsete läbirääkimiste algust eraldi kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa esindajate vahel.

Venemaa on seni olnud Euroopa riikide otsese osalemise vastu kolmepoolsetes kõnelustes.

See tähendab, et kuigi Euroopa esindajad viibivad Abu Dhabis, ei osale nad automaatselt kõigis Ukraina, Venemaa ja USA kohtumistes.

Euroopa riikide jaoks on küsimus oluline, sest võimalik rahukokkulepe võib mõjutada kogu piirkonna pikaajalist julgeolekut.

Rahukõneluste ajal jätkuvad sõjalised rünnakud

Diplomaatiliste kohtumiste algus ei ole toonud kaasa lahingute peatumist.

Associated Pressi andmetel teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva Ukrainat 162 drooni ja ühe ballistilise raketiga.

Venemaa kaitseministeerium omakorda väitis, et riigi õhutõrje tulistas alla 155 Ukraina drooni.

Need on sõdivate poolte ametlikud teated, mille kõiki üksikasju ei ole sõltumatult kinnitatud.

Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, samal ajal kui Ukraina on suurendanud droonirünnakuid Venemaa naftatöötlemisrajatistele.

Sõjategevuse jätkumine näitab, kui keeruliseks võib osutuda isegi esialgse relvarahu saavutamine.

Kas sõda võiks lõpuks lõppeda?

Donald Trump on viimastel päevadel väljendanud lootust, et laiem rahukokkulepe võiks olla võimalik.

Samas ei ole läbirääkimiste alguseks teada antud ühestki konkreetsest kokkuleppest territoriaalsete küsimuste või üldise relvarahu kohta.

Ukraina soovib jõuda püsiva rahuni, mis tagaks riigi iseseisvuse ja julgeoleku. Venemaa nõuab aga endiselt ulatuslikke järeleandmisi.

Järgmised kaks päeva näitavad, kas pooled suudavad vähemalt mõnes küsimuses oma seisukohti lähendada.

Üks on siiski selge: Abu Dhabis ei otsustata ainult Ukraina sõja võimaliku lõpetamise üle. Läbirääkimistel käsitletavad julgeolekuküsimused võivad mõjutada kogu Euroopa tulevikku, sealhulgas Eesti julgeolekukeskkonda.

Moabi kandis pildistatud kamuflaažiga maasturi tootja ja mudel jäid tuvastamata

0

Motor1 avaldas loo kahest Redditis jagatud fotost, millel on näha Moabi piirkonnas pildistatud kamuflaažiga sõiduk. Väljaanne ei suutnud olemasoleva teabe põhjal kindlaks teha sõiduki tootjat ega mudelit ning puudub kinnitus, et tegemist oli ametliku katsetuse või arendusprototüübiga.

Fotod postitas Redditi kasutaja CapnDangerPony kogukonda r/whatisthiscar, kirjutab Motor1. Väljaande loos kirjeldatakse sõidukit Moabi radadel nähtuna, kuid piltide tegemise täpset kuupäeva ei avaldata. Samuti pole teada, millal Redditi algne postitus tehti.

Motor1 artikli avaldamiskuupäevaks on märgitud 9. november 2026. See kuupäev käib artikli, mitte fotode tegemise kohta. Seetõttu ei saa avaldamisaja põhjal järeldada, millal sõiduk Moabi kandis liikles või kui kaua pilte veebis jagatud oli.

Ka sõiduki otstarve jääb selgusetuks. Kuigi Redditi postituse ja kajastuse kontekstis käsitletakse seda maasturina, ei kinnita olemasolev teave, kas tegu oli tootja ametliku katseautoga, arendusprototüübiga või näiteks eri sõidukite osadest kokku pandud katsesõidukiga. Motor1 ei nimeta omanikku ega võimalikku platvormi.

Väljaandes tuuakse välja visuaalseid võrdlusi Ford Everesti, Ford Bronco ja Jeep Wrangleriga. Need on siiski võrdlused või kommenteerijate oletused, mitte sõiduki tuvastamine. Ühegi nimetatud tootja kinnitust selle kohta, et sõiduk kuulub nende mudeliperekonda, esitatud materjalis pole.

Samuti on pakutud, et sõiduk võib olla elektriline. Motor1 seostab oletuse nähtavate detailide tõlgendamisega, sealhulgas sellega, et piltidel ei paista väljalasketoru ning sõiduki põhi näib tasane. Need tähelepanekud ei tõenda jõuallika tüüpi. Tootja avaldust ega sõltumatut tehnilist kinnitust elektriajamile ei ole.

Seega ei saa fotode põhjal praegu usaldusväärselt öelda, kes sõiduki ehitas, millise mudeliga võib tegu olla või kas see üldse oli tootja katsetus. Piltidel nähtav kamuflaaž ei anna üksi alust järeldada, et sõiduk on seeriatootmisse jõudva mudeli prototüüp.

Uuritud materjalidest ei ilmne ka sõltumatut kinnitust sõiduki identiteedi ega sündmuse täpse aja kohta. Inkl-is avaldatud kajastus kordab Motor1 artikli sisu ega lisa seetõttu eraldiseisvat tõendit. Praegu kinnitatav uudis piirdub kahe foto jagamise ja Motor1 kajastusega; sõiduki päritolu ning tehnilised omadused jäävad lahtiseks.

Uus Audi Q7 jõudis Eestisse: luksusmaastur suudab nüüd isegi suunatuled teepinnale kuvada

0

Audi tõi Eestisse oma populaarse luksusmaasturi Q7 kolmanda põlvkonna, mis pakub senisest rohkem tehnoloogiat, uusi mootorilahendusi ja varasemast paindlikumat salongi. Kõige üllatavam uuendus peitub aga auto esituledes, mis suudavad juhi kavatsustest teistele liiklejatele otse teepinnal märku anda. Uue mudeli hind küündib Eestis üle 100 000 euro.

Uut Audi Q7 esitleti novembri alguses Tallinnas Noblessneri valukojas. Tegemist on sama paigaga, kus 11 aastat tagasi tutvustati Eestis mudeli eelmist põlvkonda.

Audi maaletooja Al Mare Auto tegevjuhi Peeter Tiitsoni sõnul on Q7 Eesti klientide seas olnud oluline mudel juba üle 20 aasta.

Uue põlvkonna eesmärk on ühendada suure pereauto praktilisus luksusautole omase mugavuse ja tehnoloogiliste lahendustega.

Esituled suudavad suunamärguande otse asfaldile projitseerida

Üks uue Audi Q7 põnevamaid uuendusi on täiustatud digitaalne valgustussüsteem.

Audi teatel on Q7 esimene seeriatootmises olev automudel, mille esituled suudavad suunamärguande teepinnale projitseerida.

Pimedas sõites võib auto kuvada pööramise või reavahetuse kavatsuse teele, et muuta see teistele liiklejatele, sealhulgas jalgratturitele, paremini märgatavaks.

Lisaks suudavad lisavarustusena pakutavad digitaalsed Matrix LED-esituled kuvada sõiduraja juhiseid ja teisi abistavaid valgusmustreid.

Uudsed valgustusfunktsioonid ei kuulu siiski kõigi Q7 versioonide standardvarustusse.

Auto tagaosas kasutatakse digitaalseid OLED-tulesid, mille valgussignatuuri saab muuta ja mis suudavad kuvada teatud ohuolukordades hoiatavaid märke.

Kapoti all töötab endiselt võimas diiselmootor

Ajal, mil paljud autotootjad keskenduvad elektriautodele, on Audi otsustanud uue Q7 turule tuua kuuesilindrilise diiselmootoriga.

Valikus on 3,0-liitrine V6 TDI kahes võimsusastmes.

Nõrgem versioon arendab 245 hobujõudu ja 500 Nm pöördemomenti. Võimsam mudel pakub 299 hobujõudu ning 630 Nm pöördemomenti.

Mõlemat mootorit toetab MHEV plus kerghübriidsüsteem, mis suudab lisada ajutiselt kuni 24 hobujõudu elektrilist jõudlust.

Auto kasutab kaheksakäigulist tiptronic-automaatkäigukasti ja Audi quattro-nelikvedu.

Tootja andmetel jääb diiselversioonide keskmine kütusekulu sõltuvalt jõuallikast ja varustusest ligikaudu 7,1–8,0 liitri juurde 100 kilomeetri kohta.

Tegelik kütusekulu sõltub mõistagi sõidutingimustest ja juhi sõidustiilist.

Esimest korda saab Q7 tellida ka kuuekohalisena

Uue põlvkonna Q7 salongis on tehtud mitmeid olulisi muudatusi.

Kui varasemalt olid peamised valikud viie- ja seitsmekohaline salong, siis nüüd saab autot tellida ka kuue istekohaga.

Sellisel juhul asuvad teises istmereas kaks eraldiseisvat istet, mis peaksid pakkuma rohkem mugavust ja ruumi.

Viiekohalise mudeli pagasiruumi maht ulatub 806 liitrini. Tagaistmete allaklappimisel suureneb see kuni 2075 liitrini.

Salongis on suured OLED-ekraanid, digitaalne näidikuplokk ja eraldi ekraan ka kõrvalistujale.

Lisavarustuses pakutakse suurt panoraamkatust, mille klaasi läbipaistvust saab elektrooniliselt reguleerida.

Veel üks huvitav võimalus on elektriliselt avanevad ja sulguvad uksed. Andurid aitavad takistada ukse avanemist vastu läheduses asuvat objekti.

Autoga saab rääkida ka ChatGPT abil

Uus Audi Q7 kasutab hääljuhtimisega assistenti, mis võimaldab juhtida erinevaid sõiduki funktsioone ning otsida näiteks sihtkohti või ilmateavet.

Kui auto enda süsteem ei oska mõnele üldisemale küsimusele vastata, saab kasutada ChatGPT-põhist lahendust.

See tähendab, et juht ei pea iga küsimuse korral eraldi telefoni haarama.

Samas ei tähenda tehisintellekti kasutamine, et auto oleks täielikult isesõitev. Juht vastutab endiselt sõiduki ohutu juhtimise eest.

Kui palju uus Audi Q7 Eestis maksab?

Saksamaal algab uue Audi Q7 hind tootja andmetel 87 900 eurost.

Eesti Audi ametlikus laoautode valikus on uue põlvkonna Q7 eksemplare hinnaga alates 104 650 eurost. Kallimate varustusvariantide hinnad ulatuvad veelgi kõrgemale.

Need on konkreetsete saadaolevate autode hinnad, mitte tingimata mudeli kõige odavama tellitava versiooni hind Eestis.

Uus Q7 on juba jõudnud Eesti müügivalikusse ning järgmised autod saabuvad novembris ja detsembris.

Veelgi suuremat luksusmaasturit ootavaid kliente võib aga huvitada järgmine uudis: Audi plaanib detsembris Eestisse tuua ka oma seni suurima linnamaasturi Q9.

Uus Q7 näitab, et Audi ei ole suurte diiselmootoritega luksusautodest veel loobunud. Samal ajal lisandub autodele järjest rohkem tehnoloogiat, mida veel mõne aasta eest võis näha üksnes ideeautodel.

Robotile öeldi vaid üks lause – tehisintellekt sai sellest aru palju rohkem, kui inimene tegelikult ütles

0

Tehisintellekti areng on jõudnud uue huvitava verstapostini. USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased on loonud süsteemi, mis võimaldab robotitel õppida inimese korraldustest ka seda, mida neile otseselt ei öelda. Uus tehnoloogia võib tulevikus muuta kodurobotid ja teised automaatsed abilised märkimisväärselt nutikamaks.

Esmaspäeval, 9. novembril avaldatud teadusuudise kohaselt on MIT ja New Yorgi ülikooli teadlased välja töötanud süsteemi nimega FLEX, mis ühendab robotite liikumise planeerimise ja suurte keelemudelite võimalused.

Selle eesmärk on lahendada üks robootika suurimaid probleeme: kuidas panna masin mõistma inimese tegelikku kavatsust, mitte üksnes etteantud käsku.

Robot mõistis, et oht ei puuduta ainult sülearvutit

Teadlased katsetasid uut süsteemi arvutisimulatsioonides, kus robotkäsi pidi täitma erinevaid igapäevaseid ülesandeid.

Ühes katses pidi robot viima kohvitassi üle laua, millel asusid sülearvuti ja teised esemed.

Inimene andis robotile lihtsa korralduse: „Ära aja kohvi sülearvutile!”

Tavaline robot võiks selle põhjal muuta oma liikumisteekonda nii, et tass ei satuks sülearvuti kohale.

FLEX-süsteemiga robot suutis aga teha täiendava järelduse: vedelik võib kahjustada ka teisi elektroonikaseadmeid.

Seetõttu muutis robot oma liikumisteekonda nii, et vältida lisaks sülearvutile ka läheduses asuvat telefoni.

Just selline oskus – teha ühest korraldusest laiemaid järeldusi – on teadlaste hinnangul oluline samm inimeste ja robotite loomulikuma suhtlemise suunas.

Tehisintellekt õpetab robotile inimlikku loogikat

Uue süsteemi töö põhineb kolmel etapil.

Kõigepealt tuvastab robot inimese korraldusest olulise objekti või ohu.

Seejärel kasutab FLEX keelemudelit, mis aitab mõista, milline üldisem reegel võiks korralduse taga peituda.

Näiteks võib lause „Ära kuku tassile!” panna roboti arvestama, et vältida tuleks ka teisi purunevaid esemeid.

Kolmandas etapis kontrollib robot oma ümbrust ja eemaldab liikumise planeerimisest objektid, mis enam olulised ei ole.

Teadlaste sõnul võtab selline kolmeetapiline protsess ligikaudu viis sekundit.

Katsetes kasutati OpenAI keelemudelit GPT-4o, mille varasemalt omandatud teadmised aitavad süsteemil tuvastada esemete ja olukordade vahelisi seoseid.

See ei tähenda, et robot mõtleks täpselt nagu inimene. Pigem kasutab ta tehisintellekti, et teha olemasoleva teabe põhjal praktilisi järeldusi.

Katsetes tuli robot toime ka teiste ülesannetega

Lisaks kohvitassi liigutamisele katsetasid teadlased süsteemi küünla ja keeglikuuli transportimisel.

Ühes olukorras pidi robot vältima küünlaga paberivirnale liiga lähedale sattumist.

Süsteem suutis käsitleda seda laiema tuleohuga seotud piiranguna, mitte üksnes konkreetse paberivirna vältimise korraldusena.

Teises katses õppis robot arvestama purunevate esemetega olukorras, kus tal tuli liigutada rasket keeglikuuli.

Teadlaste avaldatud uurimuses võrreldi FLEX-i ka teiste robotite õppimismeetoditega. Tulemused näitasid, et uus süsteem suutis inimese eelistusi arvestades paremini kohandada oma liikumist ja vältida ebaolulise info kuhjumist.

Oluline on siiski rõhutada, et kirjeldatud ülesandeid demonstreeriti peamiselt simuleeritud keskkonnas. Uuring hõlmas ka päris robotilt kogutud näiteid, kuid see ei tõesta veel süsteemi töökindlust tavalises koduses keskkonnas.

Kas varsti saame robotitega rääkida nagu inimestega?

MIT teadlaste pikemaajaline eesmärk on arendada roboteid, mis suudaksid inimesi kodudes ja igapäevastes tegevustes aidata ilma keeruliste programmeerimiskäskudeta.

Tulevikus võiks inimene näiteks paluda robotil kööki koristada või lauda katta ning masin suudaks varasemate selgituste põhjal paremini arvestada konkreetse kodu eripäradega.

Samas seisab tehnoloogial ees veel oluline arengutee.

Robot peab suutma õigesti ära tunda ümbritsevaid esemeid, mõista inimese kavatsusi ning vältida olukordi, kus tehisintellekt teeb eksliku järelduse.

FLEX-i uurimistööd esitletakse tänavu novembris rahvusvahelisel robotite õppimise konverentsil Conference on Robot Learning.

Uuring näitab siiski üht olulist muutust tehisintellekti arengus: robotitele ei õpetata enam ainult käskude täitmist, vaid järjest rohkem ka seda, kuidas inimese sõnade taga olevat mõtet tõlgendada.

Eestis plaanitakse kaotada ligi 30 aastat kehtinud maks – miks ettevõtjad siiski muretsevad?

0

Eestis võidakse juba järgmisel aastal kaotada üks aastakümneid kehtinud maks. Kliimaministeerium soovib loobuda 1997. aastal kehtestatud pakendiaktsiisist, kuid kavandatavad muudatused ei tähenda ettevõtetele ainult kohustuste vähenemist. Uued Euroopa Liidu nõuded võivad muuta pakendite kasutamise ja nendest aruandmise hoopis keerulisemaks.

Esmaspäeval, 9. novembril avalikustatud selgituste kohaselt näeb pakendiseaduse eelnõu uus versioon ette pakendiaktsiisi kaotamise alates 2027. aasta 1. juulist.

Taristuminister Kuldar Leisi hinnangul on praegune süsteem oma aja ära elanud, sest pakendijäätmete kogumist ja ringlussevõttu reguleerivad juba mitmed teised nõuded.

Riik loobuks maksust, mis toob aastas sisse 300 000 eurot

Pakendiaktsiis kehtestati Eestis 1997. aastal eesmärgiga motiveerida ettevõtteid pakendijäätmeid koguma ja ringlusse võtma.

Oluline on teada, et tegemist ei ole maksuga, mida iga ettevõte maksab automaatselt iga müüdud pakendi eest.

Aktsiisikohustus on tekkinud eelkõige olukordades, kus pakendatud kaupa turule toonud ettevõte ei ole täitnud nõutud jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarve.

Viimastel aastatel on riik saanud pakendiaktsiisist keskmiselt ligikaudu 300 000 eurot aastas.

Ministri hinnangul on maksutulu vähenemine märk sellest, et senine süsteem ei täida enam endist eesmärki.

Pakendiaktsiisi kaotamine ei tähendaks siiski, et ettevõtted võiksid edaspidi pakendijäätmete käitlemise kohustustest loobuda.

Väiksematele ettevõtetele lubatakse bürokraatia vähendamist

Eelnõus on veel üks oluline muudatus.

Praegu peab ettevõte laskma pakendiaruandlust auditeerida, kui Eesti turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas.

Uue ettepaneku kohaselt tõstetaks see piir 100 tonnini.

See tähendaks, et paljud väiksemad ettevõtted ei peaks enam tellima kulukat auditit. Pakenditega seotud muud arvestus- ja aruandluskohustused aga automaatselt ei kaoks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab auditikohustuse leevendamist positiivseks sammuks.

Samas ei ole ettevõtjate hinnang kavandatavatele muudatustele üheselt positiivne.

Uued nõuded võivad ettevõtetele hoopis lisatööd tuua

Ettevõtjate üks suuremaid murekohti on Euroopa Liidu pakendimäärusest tulenev vajadus kirjeldada senisest täpsemalt kasutatavate pakendite materjale ja nende koostist.

Kui varem võis piisata pakendi liigitamisest näiteks plast-, papp- või metallpakendiks, siis uue korra puhul võib osutuda vajalikuks palju üksikasjalikum teave.

Tootjate jaoks võib see tähendada täiendavat andmete kogumist, pakenditarnijatega suhtlemist ning arvestussüsteemide muutmist.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare hinnangul võib pakendite koostise täpne deklareerimine kujuneda ettevõtetele suureks lisakoormuseks.

Eriti keeruliseks võib olukord muutuda siis, kui sama toote pakendi koostis või materjalid tarnijate lõikes erinevad.

Muudatus puudutab ka söögikohti ja korduskasutatavaid nõusid

Kliimaministeerium on pärast ettevõtjate tagasisidet loobunud ühest varem kavandatud nõudest.

Esialgu sooviti kehtestada kord, mille järgi oleks näiteks kiirtoidukohtades, kinodes ja teistes söögikohtades tulnud kohapeal tarbitavat toitu ning jooki serveerida üksnes korduskasutatavates nõudes.

Ettevõtjad leidsid, et selliseks muudatuseks puudub piisav valmisolek.

Nüüd otsustati see ettepanek eelnõust välja jätta ning korduskasutussüsteemi võimalusi edasi analüüsida.

Samas soovib ministeerium keelata tagastamatu teenus- või käitlustasu küsimise korduskasutatavate pandinõude eest.

See tähendaks, et nõu tagastanud inimene peaks saama kogu makstud pandiraha tagasi.

Kas pakendiaktsiisi kadumine muudab poes hinnad odavamaks?

Tarbijate jaoks on oluline küsimus, kas maksu kaotamine võiks vähendada kaupade hindu.

Praegu ei ole selleks aga konkreetset alust.

Kuna pakendiaktsiisi ei maksa kõik ettevõtted ja selle aastane kogutulu on suhteliselt väike, ei saa eeldada, et maksu kaotamine tooks automaatselt kaasa kaupade odavnemise.

Lisaks võivad uued pakendinõuded mõjutada tootjate kulusid erinevalt.

Euroopa Liidus hakkasid uued pakendireeglid järk-järgult rakenduma tänavu augustis. Aastaks 2030 peavad turule lastavad pakendid vastama rangematele ringlussevõetavuse nõuetele ning piiratakse mitut liiki ühekordsete pakendite kasutamist.

Praegu on pakendiaktsiisi kaotamine siiski alles seaduseelnõus sisalduv ettepanek. Enne selle jõustumist tuleb läbida vajalik menetlus ning kavandatud tingimused võivad veel muutuda.

Seega võib Eesti ettevõtteid ees oodata korraga kaks vastupidist muudatust: ühelt poolt vana maksu ja osa bürokraatia kadumine, teisalt senisest täpsemad nõuded pakendite kasutamisele ja nende üle arvestuse pidamisele.

Hinnatõus võttis Eestis taas hoogu: kütus ja kodukulud kallinevad ning leevendust veel ei paista

0

Eestis on hinnatõus pärast suvist aeglustumist taas kiirenema hakanud. Statistikaameti värsketel andmetel tõusid tarbijahinnad oktoobris aastataguse ajaga võrreldes 4,2 protsenti. Kõige suuremat mõju avaldasid kütuse ja eluasemega seotud kulude kallinemine. Eesti Panga hinnangul ei ole põhjust oodata, et hinnatõus lähikuudel oluliselt aeglustuks.

Reedel, 6. novembril avaldatud andmetest selgub, et võrreldes septembriga tõusid hinnad oktoobris 0,6 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes olid kaubad 5 protsenti ja teenused 3,2 protsenti kallimad.

Veel septembris oli aastane hinnatõus 3,5 protsenti. See tähendab, et hinnakasv on kahe viimase kuu jooksul taas hoogustunud.

Statistikaameti hinnangul on selle taga eelkõige transpordi ja eluasemega seotud hinnamuutused.

Diislikütus on aastaga kallinenud ligi 60 protsenti

Kõige märgatavam hinnatõus on toimunud kütuseturul.

Oktoobris oli bensiin Eestis 38,2 protsenti ja diislikütus koguni 59,7 protsenti kallim kui aasta varem.

Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul põhjustas ligi kaks kolmandikku oktoobri üldisest hinnatõusust energia kallinemine, milles oli suurim roll just mootorikütustel.

Kütusehindade järsu tõusu peamine põhjus on kevadel Pärsia lahe piirkonnas puhkenud sõjaline konflikt, mis on vähendanud nafta ja naftatoodete tarneid.

Eriti tugevalt on see mõjutanud diislikütuse hinda, sest Euroopa Liit sõltub osaliselt selle sisseveost.

Ettevõtete jaoks tähendab kallis kütus suuremaid transpordi- ja logistikakulusid. Need võivad omakorda mõjutada kaupade ning teenuste lõpphinda.

Ka koduga seotud kulud kasvavad

Kütus ei ole ainus valdkond, kus hinnatõus silma paistab.

Statistikaameti andmetel oli torugaas oktoobris aastatagusega võrreldes 60,8 protsenti kallim. Segaolmejäätmete äravedu kallines 56,6 protsenti ja puitkütus 12,6 protsenti.

Elektri hind tõusis tarbijate jaoks aastaga 3,7 protsenti.

Eesti Pank juhib tähelepanu, et kuigi elektri börsihind oli oktoobris mullusest mõnevõrra madalam, mõjutavad lõpptarbijate arveid ka võrgutasud ning varustuskindluse ja sagedusreservidega seotud kulud.

Lisaks võib elektri hind külmematel ja tuulevaiksematel perioodidel tõusta, sest piirkonna elektritootmises suureneb kallima maagaasi mõju.

Toidupoes on hinnamuutused erinevad

Toidukaupade hinnad on viimase aastaga tõusnud keskmiselt 0,7 protsenti, kuid erinevate toodete vahel on suured erinevused.

Näiteks köögiviljad olid oktoobris 8,5 protsenti, valmistoidud 3,2 protsenti ning leib ja pagaritooted 2,4 protsenti kallimad kui aasta varem.

Samas on osa toidukaupu hoopis odavnenud.

Või hind langes aastaga 27,1 protsenti, jogurti ja teiste piimatoodete hinnad 5 protsenti ning värske või külmutatud liha hind 3 protsenti.

Eesti Panga hinnangul on köögiviljade kallinemist mõjutanud muu hulgas kehvemad saagid mitmes Euroopa riigis.

Eesti sõltub köögiviljade puhul märkimisväärselt impordist, mistõttu kanduvad teiste riikide saagiprobleemid ja transpordikulud ka meie poelettidele.

Eesti majandus kasvab, kuid hinnasurve püsib

Kõrgemate hindade kõrval on Eesti majandusest tulnud ka positiivsemaid uudiseid.

Statistikaameti oktoobri lõpus avaldatud kiirhinnangu kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt tänavu kolmandas kvartalis aastaga 2,2 protsenti.

See viitab majandusaktiivsuse paranemisele, kuid ei tähenda, et hinnatõusu mõju oleks inimeste jaoks kadunud.

Kui sissetulekud ei kasva hindadega samas tempos, väheneb inimeste ostujõud. Ettevõtete jaoks võivad samal ajal kallim energia ja transport suurendada tegevuskulusid.

Eesti Panga hinnangul on praegune hinnatõus suuresti seotud väliste teguritega. Energia- ja toiduhindu arvestamata jäi oktoobri alusinflatsioon 1,8 protsendi juurde.

Millal võiks hinnatõus aeglustuda?

Eesti Pank ei prognoosi lähikuudeks kiiret hinnakasvu pidurdumist.

Keskpanga hinnangul võib energia kallinemine hinnasurvet veelgi suurendada ning lähikuudel võivad hinnad tõusta senisele sarnases tempos.

Uus põhjalikum majandusprognoos avaldatakse detsembris.

Tarbijatele tähendab praegune olukord, et kuigi osa kaupu on odavnenud, ei ole üldine hinnatase langenud. Eriti tähelepanelikult tuleb lähikuudel jälgida kütuse, energia ja eluasemega seotud kulusid, mis mõjutavad nii kodumajapidamiste eelarveid kui ka ettevõtete igapäevast tegevust.

Praegu mängib:
—